Aednik – Rabindranath Tagore

Rabindranath Thakur (inglisepäraselt Tagore) (1861-1941) on pärit vanast brahmiinide perekonnast. Ta kasvas üles usu õhkkonnas, isa oli Brahma Samadzhi usulahu juht. Tema vennad olid muusikud, filosoofid, maalijad. Pärast 1878. a. reisi Inglismaale naasis ta Indiasse ja hakkas tegelema luuletamisega. 1879. a. ilmusid nukralaadsed «Õhtulaulud», 1880. a. vastandina «Hommikulaulud». Pärast abielu 1883. a. kirjutas ta eriti palju armastuslaule, aga ka lühijutte ja artikleid.”
(Uku Masing)

Aednik
Su pärivad silmad on kurvad. Nad taotavad mõista mu meelt, nagu kuu tahaks põhjani mõõta merd. Olen paljastanud oma elu su silmade ees otsast otsani, peitmata midagi või takistamata. Just sellepärast sina ei tunne mind. Kui see oleks vaid kalliskivi, võiksin ta murda sajaks tükiks ja lükkida need keeks, et panna su kaela ümber. Kui see oleks vaid lill, ümar ja väike ja magus, võiksin noppida ta varrelt, et seada ta su juustesse. Aga see on süda, mu armsaim. Kus on ta kaldad ja ta põhi? Sa ei tunne selle kuningriigi piire, ometi oled tema kuningatar. Kui see oleks vaid viivuks lõbu, ta õilmitseks kergeks naeratuseks ja sa võiksid näha teda ja mõistatada ära ta ühe viivuga. Kui see oleks paljalt valu, ta sulaks läbipaistvaiks pisaraiks, peegeldades oma sisimat saladust ilma ühegi sõnata. Aga see on armastus, mu armsaim. Ta lõbu ja valu on piiritud ja otsatud ta vaegus ja küllus. Ta on nii ligi sulle nagu su elu, aga sa ei suuda iialgi teda tunda täiesti.”

Sari: Loomingu Raamatukogu 1974 nr. 45-46