Haruki Murakami novellikogu „Elevant haihtub” koondab novelle aastatest 1983–1990. Nagu Murakamile iseloomulik, on ka seekordsete novellide tegevuspaik tänapäevane suurlinn, kus tegelastel – kontoritöötajatel, klienditeenindajatel, koduperenaistel – tuleb seista silmitsi üksinduse, sassis inimsuhete, pettekujutelmade ja sooviga hallist argipäevast välja rabeleda.
Igaüks neist otsib väljapääsu omal ettearvamatul ja kohati absurdsel moel: kes üritab hulkuma läinud kassi üles leida, kes oma mälestustes korda luua; mõni saadab võhivõõrale intiimse sisuga teate, teine jälle otsustab südaööl pagariäri röövida.
Need aga, kes on lahenduse otsimisega liialt kaua viivitanud, satuvad ühel hetkel olukorda, kus unenägudest saab reaalsus: neil tuleb taluda unepuudust, mis kestab nädalaid, kohtuda TV-inimestega või olla tunnistajaks sündmusele, kus linna ainuke elevant ühel heal päeval lihtsalt õhku haihtub.
