Enigma variatsioonid. Vabamõtleja – Eric-Emmanuel Schmitt

Kaks näidendit populaarse prantsuse keeles kirjutava sulesepa Eric-Emmanuel Schmitti varasalvest, kelle teoseid on tõlgitud rohkem kui neljakümnesse keelde ja kes on pärjatud rohkete kirjandusahindadega.

“Enigma variatsioonid” on lugu Väikesel Norra mere saarel, suure maailma saginast eemal elavast ekstsentrilisest kirjanikust, Nobeli preemia laureaadist Abel Znorkost. Kui tavaliselt on tema viljeldavaks žanriks olnud filosoofiline romaan, siis tema viimane raamat koosneb kirglikest armastuskirjadest, mida ta on vahetanud paljude aastate jooksul kellegi Eva Larmori nimelise naisega. Ühel päeval saabub kirjanikuga intervjuud tegema väikese maakonnalehe ajakirjanik Erik Larsen, kellel on raamatu kangelanna kohta mitmeid küsimusi esitada. Sealt saab alguse psühholoogiline kassi-hiire mäng ümber armastuse ja valede, kusjuures rollid vahetuvad nii mitmelgi korral.

“Vabamõtleja” on vaimukas näidend. Oma žanrimääratlusega rõhutab autor eelkõige seda, et filosoofia ei ole selles loos mingisugune rudiment, vaid jutt käib tõsistel ja eksistentsiaalsetel teemadel. Tõsi, selleks on kasutatud koomilisi situatsioone.
Kirjeldatakse ühte pöörast päeva kuulsa prantsuse filosoofi ja entsüklopedisti Denis Diderot’ elust. Seksuaalne vabameelsus, flirt, kirg ja abielutülid saavad uue tähenduse, kui filosoofil tuleb valmivasse “Entsüklopeediasse” kirjutada artikkel pealkirjaga “Moraal”. Kui inimene puutub kokku moraali mõistega, siis peab ta pidevalt otsustama, mis on lubatud ja mis mitte, mis on vabadus ja mis on selle foonil moraal