Hagejate kuningas – John Grisham

John Grishami praegu eelviimane roman “Hagejate kuningas” räägib noorest advokaadist Clay Carterist. Sedapuhku aga ei loe me lugu sellest, kuidas südametunnistusega jurist ennastohverdavalt lihtsate inimeste kaitseks välja astub, vaid hoopis kirjeldust sellest, kuidas inimese isiksus ahnuse mõjul laostub.

Kui lugeja Clayga kohtub, on ta meeldiv noormees, kes küll pole oma rutiinse tööga rahul. Talle ei meeldi ka, et tema sõbranna vanemad teda iga hinna eest karjääri tegema sunnivad. Siis aga satub ta kätte pealtnäha põhjuseta tapmise juhtum ning järsku hakkavad asjad väga kiiresti arenema. Clayd külastab Max Pace’i nimeline mees, kes väidab, et kõnealune tapmine pandi toime ühe ravimi mõjul, mida ravimifirma inimeste peal on katsetanud. Ta pakub Clayle võimalust saavutada ohvritele kiire valuraha andmine ning suur vaheltkasu iseendale. Üsna pea ongi Clay tuntud kui “hagejate kuningas” ning ta pressib kompensatsioone välja kindlustuskompaniidelt ja suurfirmadelt. Raha muutub juba eesmärgiks omaette ning muidugi pole kaugel ka langus. Kõik see on kirja pandud Grishamile omase lennukusega ja materjali valdamisega ning põnevust jätkub lõpuni.

***

Neljakümne üheksa aastaseks saanud John Grisham, kelle raamatuid on terves maailmas müüdud 60 miljoniteksemplari, ei tahtnud lapsena üldse juristiks ega kirjanikuks saada. Ta unistas hoopis pesapallimängija karjäärist. Kui talle aga selgeks tehti, et tema füüsilised eeldused seda ei võimalda, läks ta kolledžisse õigusteadust õppima. Oma sõnade kohaselt ei võtnud ta asja alguses kuigi tõsiselt, kuid vähehaaval tekkis arusaam, et tuleb ennast käsile võtta ja õpingutele pühenduda. Kirjutamisele ei mõelnud ta aga ka siis. Grisham ise on öelnud, et üks tegur, mis tal kirjutamist soodustas, oli suur lugemus. Tema ema ei olnud eriti heal arvamusel televisioonist ning julgustas lapsi pigem lugema, nii et kui pere kolis mõnda uude linna, hakkasid lapsed kohe kohaliku raamatukogu lugejateks. Otsese tõuke andis talle aga üks kohtuasi Dessoto maakonnakohtus. Ta kuulas, kuidas kaheteistkümneaastane vägistamise ohver andis tunnistust, ning hakkas mõtlema, mis oleks saanud siis, kui tüdruku isa oleks tütre vägistajad tapnud.

Järgmised kolm aastat tõusis Grisham iga päev kell viis ning kirjutas enne tööleminekut raamatut, mis avaldati pealkirja all “Aeg tappa” (A Time to Kill) 1988.aastal. Esimese raamatu tiraaž oli küllalt tagasihoidlik – ainult 5000 eksemplari.
Praeguseks on tema raamatuid tõlgitud 29 keelde, paljude põhjal on tehtud filmid.