Tuntud vene kirjaniku, pikemat aega Ladina-Ameerikas elanud ja töötanud “Pravda” erikirjasaatja teos jutustab Nõukogude meremeeste, ehitajate ja diplomaatide võitlusest ühe Ladina-Ameerika arengumaa reaktsiooniliste ringkondade salasepitsustega.
Moskvast pärit vene nõukogude kirjaniku Vassili Tšitškovi (1925-1985) noorus langes kokku raskete sõja-aastatega. Üldharidusliku kooli pingist viis nooruki tee suurtükiväekooli ja sealt tegevarmeesse. Rindel võitles tulevane kirjanik kaardiväe miinipildujadivisjoni luure ülemana, sai haavata, teda autasustati Punalipu ordeni ja lahingumedalitega.
Rikkaliku ainet kirjanduslikuks loominguks andsid autorile karm sõjaaeg ja aastatepikkune ajakirjanikutöö.
Viimase kohta on kirjanik ise öelnud:
«Ma olin Pravda ainus kirjasaatja kõigi 20 Ladina-Ameerika maa kohta. Elu möödus reisides: Venetsueela, Boliivia, Tšiili, Kuuba, Peruu, Panama, Brasiilia. Kaugeltki mitte kõigis neis maades polnud tol ajal Nõukogude saatkondi. See tegi elu keeruliseks. Tuli ette ebameeldivaid olukordi. Ameerika teenistused, kes nii agaralt kaitsevad Ladina-Ameerikat meie sealviibimise eest, arreteerisid mu kord Boliivias kohalike võimude kaasabil ja saatsid maalt välja. Teinekord pisteti mind Panamas mõneks ajaks vanglasse.»
