Jevgeni Onegin. Värssromaan – Aleksandr Puškin, 1982

„Jevgeni Onegin“ on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud „vene elu entsüklopeediaks“, kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist.

1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga.

See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi.

Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb.

Eesti keelde on „Jevgeni Onegini“ tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks.

_______

Ei uhke ilma lõbuks loonud
ma lustimeeli luuleteost,
kuid sulle oleksin küll toonud
ja pühendanud sõbrapeost
siin värssides ma vägevama
romaani, mille mõttering
ja tunded oleksid niisama
leekpuhtad, lihtsad kui su hing.
Mis parata — mu pooldajana
eks võta heaks nii kirjus loos
need ideaalsed, verihaljad,
lihtrahvalikud, nukrad naljad —
kõik, mis mu kerges esmahoos,
mu virge vilipäeva kestes,
mu elu põuapaine alt
külm aru koges inimestes
ja süda varus valusalt.