Kakskümmend üks moraalset mõrvajuttu – Arvo Mägi, Silva Rannu, 1979

Vägivaldne surm, mõrv on kirjanikke alati paelunud oma dramaatilisusega ja eetiliste konfliktidega. Lõpmatul arvul on kirjutatud sõja-, kriminaal- ja seiklusromaane. Kahekümneühest mõrvast on kirjutatud sama palju novelle. Ajaline haare ulatub eelajaloolisest ajast tänapäevani, ruumiline haarab mitu mandrit. Mõrvu sooritatakse alati ja kõikjal – ka meie maal. Graham Greene väidab, et mõrvaja sooritab heateo – ta päästab ohvri surmahirmust, mis ju painab kõiki inimesi. Novellid on kirjutatud lähtudes sellest küünilis-iroonilisest põhimõttest. Ja igal lool on oma moraal. Kuigi moraali loetakse – nagu alati – liiga hilja.