Keisri hull – Jaan Kross, 1978

Jaan Krossi «Keisri hullu» peategelase algkuju, polkovnik Timotheus Eberhard von Bock (1787–1836) läks oma kaasaegsete silmis peast segi kahel korral. Esiteks võttis ta endale aastal 1817 Holstre talutüdrukust naise ja teiseks saatis ta järgmisel aastal Aleksander I-le Venemaa põhiseaduse eelnõu koos märgukirjaga, milles ütles solvava siirusega näkku kõik, mis talle tsaari juures ei meeldinud. Aleksander lasi Bocki hulluks kuulutada ja vangi panna. Üheksa aastat hiljem, 1827 vabastas tsaar Nikolai I ta Schlüsselburgi kasematist kui mõistuse kaotanud mehe ja saatis tagasi kodumõisa Võisikule, kus Bockil igaks juhuks silma peal hoiti.

Just vanglajärgsel ajal rullub lahti «Keisri hullu» tegevus – kuni Timo von Bocki enesetapuni aastal 1836. Jutustajaks on Timo eestlasest naisevend Jakob Mättik, peategelasele perekondlikult lähedane, kuid eluhoiakult kauge isik, mis võimaldab mängu vahelduva fookuskaugusega.

“Keisri hull” on üks eesti tuntumaid romaane maailmas.