Kihnu Virve. Nagu linnukene oksal – Tiina Laanem

Nooruses pääses Virve noatera pealt, kui tal taheti Pootsi kaupluse juures kõri maha võtta.
Kui paadipõgenikud suundusid sõja ajal läände, plaanis ka Virve minna, kuid otsustas viimasel hetkel ümber.
Kuuldes kuskilt Zeusi nime, läheb Virve minema. See on tema jaoks nii vastik sõna. Aga üldsegi mitte seetõttu, et kord sai ta välgult tabamuse. Zeusi vihkab ta hoopis teisel põhjusel.
Virve veetis lapsepõlve ja nooruse Manijal, sinna ehitati koos abikaasaga ka maja. Tädi kutsel Kihnu kolides oli ta lõpuks paljas nagu püksinööp. Virve arvab, et on kõik augud endale ise valmis kaevanud.
Legendaarne laul «Mere pidu» sündis Virvel pärast seda, kui uppumissurm oli käega katsuda.
Kuldpulmadeni jõudnud Virve abielust leiab ühtviisi nii päikest kui ka tõelist äikest.
Saatuslik sõit mootorrattal paiskas elu Järsumäel pikaks ajaks segamini.
Kord oli Virvel ka skalp maas nagu indiaanlasel.
Virve lauludest ei teatud Kihnus aastaid midagi. Isegi pärast seda, kui Kukerpillid neist mõned tuntuks laulsid, püsis kodusaarel nende suhtes võõristus. Alles viimasel ajal on tema loomingut hakatud omaks võtma.

Sarja Eestile elatud elud 19. raamat