Raamat on eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava ajaloolise triloogia kolmas osa. Varem on ilmunud «Jumalad lahkuvad maalt» ja «Toone tuuled üle maa».
Selle Ain Kalmuse ajaloolise romaani peategelane on Tähvend ja peamine sündmuspaik Lemmu asemel hoopis Hiiumaa. Tähvend alustab nagu puhtalt lehelt (uus tegelane, uus koht, uus aeg) ja saarlaste orkestreeritud ülestõusuga (1222-1224), millega Maa vaenlastest puhtaks tehti. Triloogia põhiteesiks osutub tõdemus, et rahvas või hõim on igavene, maa kosub pärast sõdu ega vannu alla, lootust peab olema.
Ain Kalmus (1906-2001) liikus seda ainest kirjutades kindlal pinnal, sest tal endal oli teoloogiline haridus. Hiiumaalt pärit Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd) omandas keskhariduse Keilas babtisti teoloogilises seminaris ning jõudis pärast kõrgkooliõpinguid USAs teenida kodumaal babtisti vaimulikuna. Aastal 1944 põgenes ta Rootsi ja 1946. edasi USAsse.
– – – – –
«Kas sa kuulsid, mis me Sigtunaga tegime?» küsis Kämp.
«Kuulsin küll».
«Viis kirikut, kõik maatasa, viied kellad ja jumalakujud tõime ära. Nii jõuetu on teie jumal,» jätkas Kämp, kuid ta ei uhkustanud ka nüüd. Tundus, nagu oleks vadjalane ise ka imestunud ristiusu jumala jõuetuse üle.
