Leiud kajast – Nikolai Baturin

Gregor on geoloog, põlislaande eksinud, paraku palavikku surev mees… Ent veel elavad ta meeled, veel näevad ta silmad üle metsalatvade lendavaid pilvi, kõrvad kuulevad puudekohinat ning mälu suudab rännata meenutuste rada.
Romaan koosneb eksistentsiaalse olemusega raamjutustusest ning sellest eraldi jutustusena hargnevast kolmest kiilnovellist, mis kujutavad sureva Gregori mälurännakuid lapsepõlvest, läbi noorukiea, küpsesse mehepõlve.

Kirjandus ei ole paljalt lugude jutustamine. Kirjandus on sõnakunst ning Baturin oskab lugusid jutustada nagu proosapoeeme. Paljas lugu on nagu kriipsujuku, millele tuleb liha ja riided selga panna. Ja Baturin teeb seda nüansirikkalt nagu kõrgesteet. Ta on peene sõnataju ja lausestusoskusega autor, kes lisab tekstidele esteetikat väljendusviisi kaudu.