«Mäeküla piimamees» (1916.a.) on Eduard Vilde viimane suurem teos – pärast seda on Vilde sulest ilmunud veel näidend «Side», kaks jutustust ja mõned laastud.
Eduard Vilde parimaks teoseks peetav «Mäeküla piimamees» (1916) on jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid.
Raamatu lõpus Nigol Andreseni kirjutis “Eduard Vilde “Mäeküla piimamehe” mõistmiseks”
