Mammutarmee telgitagustes 2. osa – Enn Vaino

25 aastat Siberis okupatsiooniarmees raketigarnisonis teeninud eruohvitser ja kirjamees Enn Vaino on oma raamatu kokku seadnud kogudes meenutusi, mälestusi inimestelt, kes omal ajal tolles armees teenisid.

Venelastel on üks tähelepanuväärivalt hea ütlus, mis puudutab otseselt sõjaväge, sõjaväeteenistust: «Kes mammutarmees kord juba on teeninud, tsirkuses enam ei naera». Paneb mõtlema?

«Mammutarmee telgitagustes» 1.osa on paljudel asjast huvitatutel ammu läbi loetud ja autoril on juba teada, kuidas lugejad tema järjekordse okupatsiooniarmee tegevust käsitleva teose vastu on võetud. Pole mõtet hakata üles lugema vaimustatud lugejate arvamusi, kuid ühte-teist nende tähelepanekutest, järeldustest pole kurjast esitada: «Kergelt, ülimalt humoorikalt kirjutatud. Lugeda mõnus, puhkad lugedes, naudid loetavat.»; «Sõjaväeteema käsitlus on haarav, kaasakiskuv. Karakterikirjeldused on kordumatud, võimaldavad mõningad tegelased lugedes lausa silme ette manada.»; «Meestekas – ehtne, kordumatu! Aitäh autorile, et ka meid, suures armees teeninuid, meenutate!»
Autori materjalikäsitlus on optimistlik ja elujõuline. Ta keskendub oma lugudes just sõjaväeelu koomilisemale poolele. Julgen loota, et see raamat leiab koha iga hiigelarmees teeninud mehe raamaturiiulil. Jääme kannatamatusega ootama raamatu kolmandat osa ning loodame, et autor jääb truuks oma originaalsele teemakäsitlusele. Ajalugu ei saa maha salata. Kas on need sajad tuhanded Eesti mehed selles süüdi, et olid omal ajal sunnitud okupatsiooniarmees olid teenima?
Jüri Kask

Raamat sarjast Mammutarmee