Laia tee seadus. Kohturomaan – Mauri Sariola, 1973

Pidanud kümmekond aastat ajalehe “Helsingin Sanomat” kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust “politseiromaan”, mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima.
Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud “Laia tee seadus”, millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Advokaat Matti Viima on rahalistes raskustes. Hommikul kontorisse saabudes õnnestub tal ka sekretäri solvata – tundub, et päev algab halvasti. Seejärel saabub tema juurde majandusdirektor Patamaa, kes soovib advokaadi abi väga delikaatse isikliku probleemi lahendamisel. Patamaal on linnas kaks sõbrannat, kellele ta on armastuskirju kirjutanud. Nüüd on ta aga sattunud väljapressimise ohvriks ja ei soovi, et kirjade sisu ta kodumaakonnas avalikuks tuleks.

Raamat sarjast Mirabilia