Nibelungide laul – Franz Fühmann, 1977

“Nibelungide laul” on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Autor on teadmata.

Trükituna ilmus “Nibelungide laul” esimest korda 1757. aastal saksa keeles, kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja “Chriemhildens Rache und die Klage”, milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest.

“Nibelungide laul” koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse see “Brünhildi muistendiks” ja “Burgundide hukkumise muistendiks”. Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingib need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud “ori” Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta[küsitav] laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile.