Rahvusvaheline mees. Eesti lugu – Mihkel Mutt, 2009

Mihkel Mutt töötas Meri-aegses välisministeeriumis infobüroo juhatajana. „Rahvusvaheline mees” kirjeldab aastaid 1990–1991, millesse jääb ENSV välisministeeriumi ümberkujundamine iseseisva riigi tarvetele vastavaks ja diplomaatiline võitlus Eesti vabariigi taastunnustamise eest. Lennart Meri käe all kujunes ministeeriumist pigem loominguline kui bürokraatlik asutus. Tolle vaieldamatult rahvusvahelise mehe ümber koondub ka Muti romaan. Siin on Merist saanud kantselei šefi ehk Rudolfo prototüüp. Mutile omaselt on toimunud veel teisigi nihkeid: romaanis väljendab šeff ennast enamasti tantsu abil. Seda võib tõlgendada vihjena diplomaatiale kui omamoodi etendusele. Kuid kahtlemata iseloomustab tantsimise kujund tõepoolest hästi ka Meri nõtket suhtlemismaneeri.

Hoolsa antropoloogina on autor jaotanud ametnikud eri rühmadesse: eneseteostuse otsingul väliseestlased, ambitsioonikad noored „poliitikapoisid”, Meri vanad tuttavad ja endised Nõukogude diplomaadid. Mutile kohaselt kannavad nad mõistagi meeletuid nimesid: Roman Koerapuu, Mats McDonalt, Yebra, Mäeumbait jne.

Grotesksusest hoolimata on „Rahvusvahelisest mehest” kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid.