Romaanis põimuvad olevik ja minevik, tegelikkus ja fantaasia. Vagatsemise ja silmakirjalikkuse – selles teoses drastiliselt kujutatud pahede võitmiseks leiab autor jõu inimeses endas, tema südametunnistuses. Seda sisemise aususe nõuet laseb kirjanik kuulutada mineviku õilsal kujul – Jeesusel, mõistes teda varalt, filosoofiliselt.
