Sündmused raamatus algavad 1948. aastal, mil elu Eestimaal oli hullem kui segane. Paljud mehed-naised on taandunud metsa ja üritavad võidelda oma riigi taastamise eest. Metsavendluse dramaatiline häving lootusetus olukorras on romaani keskseks teemaks. Võitlejate kangelaslikkus, aga ka meeleheitlikud teod ja pürgimus inimlikkuse säilitamiseks kesk ebainimlikke, tingimusi on esile toodud Viirlaidile omase teravuse ja kontrastide püstitamise oskusega. Peategelase Eerik Hormi prototüüp Eerik Heine oli eesti vastupanuvõitleja ja metsavend. Heine jutustustele tuginedes kirjutas Viirlaid suure tähelepanu pälvinud romaani metsavendlusest “Vaim ja ahelad“, millele lisandusid järjed “Kustuvad tuled” (1965), “Sadu jõkke” (1965), “Kes tappis Eerik Hormi?” (1974) ja “Surnud ei loe” (1975).