Nimeka islandi kirjaniku Halldor Kiljan Laxnessi (sünd 1902), Nobeli preemia laureaadi (1955) romaan õrnahingelisest, kuid tahtejõulisest tütarlapsest, kes ühel tormisel talvepäeval koos emaga kõrvalisse, mahajäetud kalurikülla saabub ja end seal vähehaaval kehtestama hakkab.
“Salka Valka” on romaan, õieti epopöa samanimelisest väljaspool abielu sündinud kaluritüdrukust, kes juba maast-madalast hakkab ise enese eest hoolitsema ja neiuks sirgudes paneb end täielikult maksma, osutudes üheks kõige jõulisemaks ning monumentaalsemaks naisekujuks kogu maailmakirjanduses.
Saatuslikku osa tema isiksuse väljakujunemisel etendavad peamiselt robustne, äärmiselt jõhker meremees Steinthór, kes metsikult armub temasse, kui ta alles laps on, ja unistava loomuga idealist Arnaldur, kes õpetab talle lugemist ja kellesse Salka ise juba varakult armub. Pärast välismaalt tagasitulekut, kus ta tutvus marksistlike ideedega, muudab Arnaldur kogu mahajäetud, seni uinunud kaluriküla poliitilise võitluse areeniks, millest ka Salka Valka aktiivselt osa võtab, algul vastasleeris, hiljem Arnalduri liitlasena.
