Tee Kimi juurde – Bernt Danielsson

«Seal seisis Naine. Ta oli äsja «Penthouse´i» viimasest numbrist välja roninud, aga oli enne jõudnud endale natuke riideid selga panna. Oioioi. Perfection. Heledad pikad juuksed langesid seljale, keha oma täiuslikkuses joonistus selgelt välja, vaatamata mantlile.
Nad on siin olemas, mõtlesin ma, nad on siin olemas!
Kusagil mu sees juubeldas ja munad vibrasid selgest õnnest nagu paar tundlikke kõristeid.
Roffe rebis temalt pilgu hetkel, kui ta sooritas graatsilise täispöörde ning kadus uksest välja, ühes käes kott viini saiadega.
Not bad, ütles ta, not bad. Mis?»