«Tulised vankrid» I–II (1953) räägib märterpiiskopist Polykarposest. Romaani tegevus toimub vanas Kreekas. Teemaks on igavikuline indiviidi ja totalitaarse riigi suhestumine, ajendiks sai oletatavasti lähimöödanik. Ehkki romaani tegevuskohaks on Vahemere ümbrus, toob autor otsekui koduigatsusena kõrvaltegelaseks orjatar Maria, kelle kaudu avaneb tükike autori kodukandist.
Kalmuse romaani teine köide jutustab noorusaastatele järgnevatest töörohketest mehepõlve aegadest ning vanadusest ja märtrisurmast. See on meie ristiusu õpetuse väljakujunemise, sisemise ja välise võitluse ning koguduste ülesehitamise periood. Ennekõike on see raske katsumisaeg, mis toob sündmustikku dramaatilisi jooni. Rooma laiutamistungile ja kuningakultusele ei ole vaja kaugelt paralleeli otsima minna. Vankumatu vaimu jõud seatud vägivalla vastu – see on tee, millel seisab ka tänapäeva maailma lunastus.
Hiiumaalt pärit Ain Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd) omandas keskhariduse Keilas babtisti teoloogilises seminaris ning jõudis pärast kõrgkooliõpinguid USAs teenida kodumaal babtisti vaimulikuna. Aastal 1944 põgenes ta Rootsi ja 1946. edasi USAsse. Kalmuse mälestusteraamatus saab selgeks kirjaniku ja vaimuliku siseheitlus, valiku langetas tulevane kirjanik siiski vaimuliku tegevuse kasuks.
