Raamatu on kirjutatud aastatel 1968-1969. Tegevus toimub väljamõeldud ühiskonnas. Peategelasel, kaunite kunstide suurel austajal, elukutselisel ja äärmuslikul esteedil, on humanismiga õige vähe ühist – pigem kaldub ta jagama antiikisete filosoofide riigikäsitluslikke ideid, milles inimelu pole väärtustatud ning enam peetakse lugu riigi ja ühiskonna harmoonilisest korraldusest. Tegevuspaik ja tegelased sarnanevad selget äratundmisrõõmu pakkuvatena tolleaegsete oludega, pisut kafkalik faabula jõuab oma masendava, kui loogilise lõputa lõpuni, tuues ehedalt välja igasuguste inimlike lootuste paratamatu purunemise vastu inimeste üle laiutava Riigi morne müüre.
