Helga Nõu räägib avameelselt oma lapsepõlvest, sõjakogemusest, põgenemisest Rootsi, elust pagulasena, kirjandus- ja perekonnaelust, kriisidest ja unistustest, kohtumistest kodueestlastega ja lõpuks Eestisse jõudmisest.
Mälu ei tarvitse kajastada tõde ja lapsesilmaga nähtu ei ole sama mis täiskasvanuna vaadates. Pealegi ei taha me kõike läbielatut endalegi tunnistada.
