Kuulsal valmimeistril Ivan Krõlovil (1769-1844) on silmapaistev koht klassikute hulgas, kelle loomingul põhjeneb vene kirjanduse eesrindlik osa maailmakirjanduses. Ideelise julguse ja avaruse ning sügavalt rahvaliku kunstimeisterlikkuse tõttu on tema kirjanduslik pärand elavana ja alati aktuaalsena vastu pidanud enam kui saja-aastase ajaproovi. Krõlovi valmikunst elab ja võitleb edasi koos oma rahvaga.
MOOSEKANDID
Kord sõber sõbra külla kutsus. Õhtueine
seal oli kaetud rikkalikult, aga
peoperemehel kavatsus veel oli teine,
et kostitada külalist ka muusikaga,
mis talle endale nii meele järgi.
Koor hakkas laulma: kogu kõrivärgist
nad kisasid, kuid nõnda mööda märgist,
et külaline – jooksma pista tahaks,
nii kõrvad huugasid ja süda kippus pahaks.
«Sa vabanda!» ta lausus siis ja lisas:
«Mis naudingut sa leiad selles kisas?
Mul kuulda koori, mis sul lõugab siin,
on lausa piin.»
«Jah,» vastas peremees, «ma isegi ei hooli
suurt nende laulust, kuid kas tead,
kuis elukombed neil on ülihead, –
neil puuduvad kõik inimlikud vead,
ja ükski neist ei pruugi alkoholi…»
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
Ma ütlen omalt poolt, et parem võta viina,
kuid ära halva lauluga meid piina.
Liitun ootelehegaMe teavitame Teid, kui raamat on taas müügis
Palun sisestage oma e-maili aadress
