Eesti Kirjanike Kooperatiiv – Vaimuvara

Sadu jõkke – Arved Viirlaid, 1965

Maris Adamson — Thu, 17 Sep 2026 17:23:27 +0000

Sündmused raamatus algavad 1948. aastal, mil elu Eestimaal oli hullem kui segane. Paljud mehed-naised on taandunud metsa ja üritavad võidelda oma riigi taastamise eest. Metsavendluse dramaatiline häving lootusetus olukorras on romaani keskseks teemaks. Võitlejate kangelaslikkus, aga ka meeleheitlikud teod ja pürgimus inimlikkuse säilitamiseks kesk ebainimlikke, tingimusi on esile toodud Viirlaidile omase teravuse ja kontrastide püstitamise oskusega. Peategelase Eerik Hormi prototüüp Eerik Heine oli eesti vastupanuvõitleja ja metsavend. Heine jutustustele tuginedes kirjutas Viirlaid suure tähelepanu pälvinud romaani metsavendlusest "Vaim ja ahelad", millele lisandusid järjed "Kustuvad tuled" (1965), "Sadu jõkke" (1965), "Kes tappis Eerik Hormi?" (1974) ja "Surnud ei loe" (1975).

Järgnev osa: Sadu jõkke

The post Sadu jõkke – Arved Viirlaid, 1965 appeared first on Vaimuvara.

… ja sõdurid laulavad (1, 2 osa) – Peeter Lindsaar

Ain Adamson — Wed, 02 Sep 2026 23:45:07 +0000

Väliseestlasest kirjaniku Peeter Lindsaare sulest ilmunud kuuikromaanide sarja esimene romaan. Läbivaks teemaks on Eesti sõjaväe elu-olu 20ndate lõpul ja 30ndate algupoolel. esimese romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid.

... Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi ees. Enamik varem saabunuist olid ilmselt maapoisid - tüsedad, vaiksed ja näisid oma kaabudes, maaülikondades ja säärsaapais kuidagi kohmakad. Ta silmas õuel koolivenda ja astus juurde. Liigselt maamehelik ja kohmakas heasüdamlik Karl, koolis Kaarliks hüütud, avaldas siirast rõõmu, kaua sõbra kätt pigistades. Hugo ulatas käe samas seisvale, kelles arvas Kaarli isa tundvat. Isagi hoidis ta kätt tükk aega sõbralikult peos ja võttis samast poja sõdurikastist viinapudeli, millel kork võetud ja pealt nähtavasti maitstudki, ning pakkus tulijale:

«Noh, kroonumehed, laske viina! Teil mõlemal pikk tee jalge ees.» ...

II kõites jätkub sõdurielu tutvustus, mis algas romaani I köites. Vaatluse all on kadettide elu Tondi Sõjakoolis. Teose raamides kirjeldatakse aspirantide kursusi, väeosade praktikat, sõdurisuve keset rahuaega. Eestis sõjaväeteenistuse läbi teinutele meenutab raamat palju üldisi mälestusi, teisi haarab ta plastilise kirjeldusega, tõsiste ning naljakate sündmustega, huvitavate inimtüüpidega. Raamat tervikuna jäädvustab kunagise Eesti Vabariigi kaitseväe elu.

Hiljem on ilmunud:

"...ja sõdurid laulavad" (II osa)

"Paelamehed"

"Õrn Armastus"

"Härrad ohvitserid"

"Värska"

The post … ja sõdurid laulavad (1, 2 osa) – Peeter Lindsaar appeared first on Vaimuvara.

… ja sõdurid laulavad (2. osa) – Peeter Lindsaar, 1962 (kõvakaaneline)

Ain Adamson — Wed, 02 Sep 2026 22:45:57 +0000

Väliseestlasest kirjaniku Peeter Lindsaare sulest ilmunud kuuikromaanide sarja teine romaan. Läbivaks teemaks on Eesti sõjaväe elu-olu 20ndate lõpul ja 30ndate algupoolel. esimese romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid.

Jätkub sõdurielu tutvustus, mis algas romaani I köites. Vaatluse all on kadettide elu Tondi Sõjakoolis. Teose raamides kirjeldatakse aspirantide kursusi, väeosade praktikat, sõdurisuve keset rahuaega. Eestis sõjaväeteenistuse läbi teinutele meenutab raamat palju üldisi mälestusi, teisi haarab ta plastilise kirjeldusega, tõsiste ning naljakate sündmustega, huvitavate inimtüüpidega. Raamat tervikuna jäädvustab kunagise Eesti Vabariigi kaitseväe elu.

Hiljem on ilmunud:

"Paelamehed"

"Õrn Armastus"

"Härrad ohvitserid"

"Värska"

The post … ja sõdurid laulavad (2. osa) – Peeter Lindsaar, 1962 (kõvakaaneline) appeared first on Vaimuvara.

Vägivallamaa – Aili Helm, 1982

Maris Adamson — Mon, 31 Aug 2026 12:05:51 +0000

Teoseid Nõukogude vangilaagreist Siberis on ilmunud mitmeid, kuid eestlaste, eriti just eesti naiste kannatustest seal pole siiani avaldatud kuigi palju.
Käesolev romaan on ajaline järg teosele «Kuradil ei ole varju», mis käsitles elu Tallinna naistevanglas a. 1946. See on läbielanu poolt jutustatud lugu elust seal kummalise näo ja saatusega inimeste keskel. Meid paneb imestama autori tähelepanuvõime ja psüühiline vastupidavus.
«Vägivallamaa» on raamat, mida ükski eestlane ei tohiks lugemata jätta, kui ta tahab teadlik olla meie rahva liikmete saatusest. See on ka teos, mis kaasa haarab oma detailirikkuse, asjatundmise ja murdmatu heroilisusega.
«Vägivallamaale» eelnes "Kuradil ei ole varju", järgneb autori kolmas raamat naisvangide saatusest Siberis - «Režiim - see kõlab uhkelt».

Autori tegelik nimi on Hilja Rüütli

The post Vägivallamaa – Aili Helm, 1982 appeared first on Vaimuvara.

Süda rambitules – Rein Andre, 1981

Maris Adamson — Mon, 31 Aug 2026 11:36:34 +0000

Rein Andre "mälestuste ja kogemuste" raamatusse on kogutud kokkupuuted näitlemise, teatri ja teatriinimestega. Autori huvi algab varasest koolipõlvest maal, kestab läbi õppeaja teatrikoolis ja tööperioodi Tallinnas, jätkub pagulasena, alguses Stockholmis, hiljem Torontos. Kui see on autori mälestuste revüü, siis on see samal ajal ka tükk meie teatri ajalugu alates õnnelikest 30-ndatest aastatest, läbi kahe võõra okupatsiooni ja pika pagulusaja kuni tänapäevani. Raamat on kirjutatud pildirohkelt ning huvitavalt, terava pilguga vaatleja poolt ja sisaldab rikkalikult kujutusi teatritööst ja inimestest nii sõnas kui pildis.

The post Süda rambitules – Rein Andre, 1981 appeared first on Vaimuvara.

Kes tappis Eerik Hormi? – Arved Viirlaid, 1974 (kõvakaaneline)

Ain Adamson — Sun, 02 Aug 2026 16:40:09 +0000

See Arved Viirlaiu romaan on aktuaalsem kui ükski ta senine teos. Selles puudutatakse tänapäevaseid, mitmes mõttes ülimalt helli ning põletavaid probleeme. Teoses leidub teravat kriitikat, aga ka halastamatut enesekriitikat. See lahkab meie pagulaskonnas kujunenud arusaamisi ja tõekspidamisi vaheda kirurginoaga. Et romaan on tegevusrohke ning põnev nagu autori varasemadki raamatud ja kisub igaühte lugema, selles pole kahtlust.

Järgnev osa: Surnud ei loe

The post Kes tappis Eerik Hormi? – Arved Viirlaid, 1974 (kõvakaaneline) appeared first on Vaimuvara.

Tulised vankrid 2. köide – Ain Kalmus, 1953

Maris Adamson — Wed, 22 Jul 2026 13:19:59 +0000

«Tulised vankrid» I–II (1953) räägib märterpiiskopist Polykarposest. Romaani tegevus toimub vanas Kreekas. Teemaks on igavikuline indiviidi ja totalitaarse riigi suhestumine, ajendiks sai oletatavasti lähimöödanik. Ehkki romaani tegevuskohaks on Vahemere ümbrus, toob autor otsekui koduigatsusena kõrvaltegelaseks orjatar Maria, kelle kaudu avaneb tükike autori kodukandist.

Kalmuse romaani teine köide jutustab noorusaastatele järgnevatest töörohketest mehepõlve aegadest ning vanadusest ja märtrisurmast. See on meie ristiusu õpetuse väljakujunemise, sisemise ja välise võitluse ning koguduste ülesehitamise periood. Ennekõike on see raske katsumisaeg, mis toob sündmustikku dramaatilisi jooni. Rooma laiutamistungile ja kuningakultusele ei ole vaja kaugelt paralleeli otsima minna. Vankumatu vaimu jõud seatud vägivalla vastu – see on tee, millel seisab ka tänapäeva maailma lunastus.

Hiiumaalt pärit Ain Kalmus (kodanikunimega Evald Mänd) omandas keskhariduse Keilas babtisti teoloogilises seminaris ning jõudis pärast kõrgkooliõpinguid USAs teenida kodumaal babtisti vaimulikuna. Aastal 1944 põgenes ta Rootsi ja 1946. edasi USAsse. Kalmuse mälestusteraamatus saab selgeks kirjaniku ja vaimuliku siseheitlus, valiku langetas tulevane kirjanik siiski vaimuliku tegevuse kasuks.

The post Tulised vankrid 2. köide – Ain Kalmus, 1953 appeared first on Vaimuvara.

Surnud ei loe – Arved Viirlaid, 1975 (kõvad kaaned)

Maris Adamson — Mon, 13 Jul 2026 21:35:24 +0000

Arved Viirlaid romaani «Kes tappis Eerik Hormi?» järg.
Romaanis jätkab autor Vene vangilaagrite murranguliste sündmuste kirjeldamist ja kirjanduslikku röntgenipildistamist meie endi mineviku- ja tänapäevaprobleemide tihnikus. Avastused puudutavad kõiki eestlasi ja vapustavad paguluse kolmekümne-aastast «rahuriiki».
See on kivinenud ja mandunud arusaamade revideerimine, katse meid uuesti mõtlema panna lihtsatele tõdedele, millede kuulutajatena kord põgenesime elu poole.

The post Surnud ei loe – Arved Viirlaid, 1975 (kõvad kaaned) appeared first on Vaimuvara.

Saatuslikus kolmnurgas – Arno Raag, 1974

Maris Adamson — Fri, 29 May 2026 12:05:43 +0000

See on jätk Arno Raagi teosele «Kõuepilvede saatel» - sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista.

The post Saatuslikus kolmnurgas – Arno Raag, 1974 appeared first on Vaimuvara.

Kõuepilvede saatel – Arno Raag, 1971

Maris Adamson — Fri, 29 May 2026 10:57:44 +0000

Mõnikümmend mälestuskildu Arno Raagi poolt nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921-1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega - osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal - on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. Arno Raag Meenutamist leiavad sellised eesti kultuuritegelased nagu Hugo Raudsepp, Oskar Luts, Anna Haava, Miina Härma, Aleksander Läte, Lennart Neuman-Helisalu, Anton Jürgenstein, Jaan Tõnisson, Karl Eduard Sööt, Romulus Tiitus, Karl August Hindrey, Ilmar Tõnisson ja Henrik Visnapuu. Kõne alla tuleb ka Teise maailmasõja algus ja Vene baaside leping.

The post Kõuepilvede saatel – Arno Raag, 1971 appeared first on Vaimuvara.