Eesti Kirjanike Kooperatiiv – Vaimuvara

Saatuslikus kolmnurgas – Arno Raag, 1974

Maris Adamson — Fri, 29 May 2026 12:05:43 +0000

See on jätk Arno Raagi teosele «Kõuepilvede saatel» - sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista.

The post Saatuslikus kolmnurgas – Arno Raag, 1974 appeared first on Vaimuvara.

Kõuepilvede saatel – Arno Raag, 1971

Maris Adamson — Fri, 29 May 2026 10:57:44 +0000

Mõnikümmend mälestuskildu Arno Raagi poolt nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921-1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega - osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal - on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. Arno Raag Meenutamist leiavad sellised eesti kultuuritegelased nagu Hugo Raudsepp, Oskar Luts, Anna Haava, Miina Härma, Aleksander Läte, Lennart Neuman-Helisalu, Anton Jürgenstein, Jaan Tõnisson, Karl Eduard Sööt, Romulus Tiitus, Karl August Hindrey, Ilmar Tõnisson ja Henrik Visnapuu. Kõne alla tuleb ka Teise maailmasõja algus ja Vene baaside leping.

The post Kõuepilvede saatel – Arno Raag, 1971 appeared first on Vaimuvara.

Soomusautoga Eesti Vabadussõjas – Einar Lundborg, 1968

Maris Adamson — Fri, 29 May 2026 10:17:16 +0000

Kapten Einar Paul Albert Muni Lundborg (1896-1931) on esitatud kõigis maailma suuremais entsüklopeediais, kus ta esineb peamiselt kui kindral Nobile kangelaslik päästja ühenduses õhulaeva «Italia» hukkumisega polaarekspeditsioonil a. 1928. Ta on sündinud rootsi misjonäri pojana Kalkuttas, üles kasvanud ja koolis käinud Rootsis, hukkunud Linköpingi lähedal lennuõnnetusel katselennul uut tüüpi hävituslennukiga. Paljudes entsüklopeediates on märgitud ka ta osavõtt vabatahtlikuna Soome ja Eesti Vabadussõjast.
Oma elamustest Eesti Vabadussõjas on kapten Lundborg järele jätnud mahuka päeviku, mis on kirja pandud Valgas a. 1920, vahetult Eesti Vabadussõja õnneliku lõpu järel, kus ta teenis ülemana soomusautol «Kalevipoeg». Kahjuks jäävad mälestused pooleli.
E. Lundborgi mälestustes elustub mitte üksnes noor, julge ja seiklushimuline ohvitser, vaid ka inimene, kelle nooruslikud armuunelmad olid purunenud, kes majanduslikult endale kuidagi jalgu alla ei saanud ja kelles küdev võitluskirg ajendas teda kahte – Soome ja Eesti Vabadussõtta, kus sõjaraskuste endale koormamisega, surmapõlguse ja hulljulgusega lootis tasakaalustada ja katta mineviku suuri ja valusaid puudujääke. Ta elu koosnes pikast seeriast katkestumisist ja nii kuuluvad ka ta mälestused katkestumiste ahelasse, mis pikapeale hakkasid tunduma juba paratamatusena ja loomulikena. Nii näib ka ta hukkumine Linköpingi lennuväljal kui mingi ümardatud ja loogilise lõpuna ja sellisena on soovitav lugeda ja ka hinnata seda teost.

The post Soomusautoga Eesti Vabadussõjas – Einar Lundborg, 1968 appeared first on Vaimuvara.

Risti riik. Uued isandad – Arvo Mägi, 1992

Maris Adamson — Wed, 11 Mar 2026 17:45:28 +0000

Arvo Mägi ajaloolises neljaosaliseses perekonnasaagas “Karvikute kroonika” jälgitakse Karvikute suguvõsa liikmete elu ja saatust üle kolme ja poole sajandi neljateistkümne põlve jooksul

«Risti riik»on üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitletavaid ilukirjandusteoseid. Romaan algab 1200. aastal ja kestab Liivi sõja alguseni aastal 1558.

"Uued isandad" - Karvikute perekonna kroonika jätkub, hõlmates seekord aastaid 1558-1711. Maarahvas on sunnitud taluma lühikeste vaheaegadega umbes seitsekümmend aastat kestvat nelja kuninga sõjavägede surmlikku mängu, ligikaudu sama pikka «head Rootsi aega» ja lõpuks kolme ratsaniku surmasõitu – nälja, sõja ja katku laastamist vaevalt kosunud maal. Ometi elavad Karvikud üle needki rasked ajad, teevad tööd, armastavad ja vihkavad, katsudes kuidagi ära elada – rahu ning kosumise ajal veel koguni suhtelise jõukusenigi tõusta.

The post Risti riik. Uued isandad – Arvo Mägi, 1992 appeared first on Vaimuvara.

Jäälätted – Bernard Kangro, 1958

Maris Adamson — Wed, 25 Feb 2026 18:47:36 +0000

Bernard Kangro Tartu-tsükkel, mis algas romaaniga «Jäälätted» (1958), järgnesid "Emajõgi"(1961), "Tartu"(1962), "Kivisild"(1963), "Must raamat"(1965), «Keeristuli»

Teine romaan nn. Tartu-tsüklist, milles jätkub kolmekümnendate aastate teise poole Tartu üliõpilasolu vaatlus.
«Emajõge» pingestab lugejale juba «Jäälätetest» tuttavate Asse Jairuse, samuti Villi Oona enesetapu põhjuste analüüs, milleks autor kasutab mitut vaatepunkti ja ajalisi tagasi- ning edasivaateid.

The post Jäälätted – Bernard Kangro, 1958 appeared first on Vaimuvara.

Peotäis tuhka, teine mulda 1.-2. osa – Asta Willmann, 1961

Maris Adamson — Wed, 03 Dec 2025 07:58:22 +0000

XX sajandi esimesel kolmandikul sündinud eesti naiskirjanike hulgas kuulub Asta Willmann esimese viie hulka Betti Alveri, Käbi Laretei, Kersti Merilaasi ja Debora Vaarandi kõrval.
"Peotäis tuhka, teine mulda" on nimetatud eesti pikimaks armastusromaaniks. Koos Maria Metsa - Iia - kujunemis- ja armastuslooga kandub aga meieni ehedalt Eesti Vabariigi aegne elu, õhustik ja väärtused, mis kõigil, kes seda aega näinud, on selgelt meeles.

Autori debüütromaani I osa alustab tema nooruse ja armastuse otsingutega, II osa avab laia panoraami nähtuna endiste peategelaste, peamiselt oma saatusega heitleva Iia vaatevinklist. Näeme mitmesuguseid iseseisvusaja ühiskondlikke kihistusi lähivaates, esindatud huvitavate ja iseloomulike karakterite kaudu. Romaani uus anne sisaldab vaeslapsena võõras keskkonnas liikuva noore tüdruku ja tema hingeelu kujunemise head mõistmist.

The post Peotäis tuhka, teine mulda 1.-2. osa – Asta Willmann, 1961 appeared first on Vaimuvara.

Sipelgas sinise kausi all – Elin Toona, 1991

Maris Adamson — Tue, 21 Oct 2025 08:11:22 +0000

Elin Toona romaan tegeleb psühholoogilise probleemiga, millega nii mõnelgi pagulasel on tulnud kokku puutuda. Et tegevus toimub Inglismaal, see ei tähenda, et sama olukord ei võiks kerkida ükskõik kus.
Romaani peategelane ei ole rahul oma saatusega, mis ta tekstiilvabrikusse on suunanud. Ta tahaks edasi õppida, tahaks muuta oma saatust. Kodune miljöö viib ta vastuollu ümbritseva keskkonnaga. Ta kannatab lõhestatuse all, ta ei kuulu ühte ega teise maailma. Eks see ole paljude olukord võõrsil!
Esmakordselt käsitleb seda teemat noorema, võõrsil üleskasvanud põlvkonna esindaja

The post Sipelgas sinise kausi all – Elin Toona, 1991 appeared first on Vaimuvara.

Neli tuld – Valev Uibopuu

Maris Adamson — Wed, 01 Oct 2025 16:44:45 +0000

Valev Uibopuu romaan „Neli tuld“ on süvenev ja mitmekihiline käsitlus inimese vaimsest ja moraalsest vastutusest ajaloolise murrangu taustal. Teos vaatleb mitut peategelast, kelle saatuseid kujundavad sõda, okupatsioon ja pagulus, ent kes samal ajal maadlevad ka omaenda sisemiste küsimustega – lojaalsus, süütunne, valikute paratamatus. Neli „tuld“ tähistavad sümboolselt eri eluvaldkondi või hingeseisundeid, mis valgustavad ja põletavad: armastus, isamaa, tõde ja usk. Romaan ei otsi sirgjoonelisi lahendusi, vaid uurib eksistentsiaalset pinget, mida toob kaasa elamine ebalusel ja lahkhelide ajastul.

Teose tegevus toimub suuresti paguluses, ent ulatub mälestuste ja meenutuste kaudu tagasi sõjaaegsesse Eestisse. Uibopuu annab edasi ajaolu, kus kõik on liikumises – geograafiliselt, poliitiliselt ja hingeliselt. Tegelased peegelduvad üksteises, esindades eri hoiakuid ja maailmavaateid. Läbivaks jääb siiski küsimus, kuidas jääda inimeseks – väärikaks, ausaks ja tõeks jäävaks – olukorras, kus need väärtused ei taga turvalisust, vaid pigem ohustavad.

The post Neli tuld – Valev Uibopuu appeared first on Vaimuvara.

Vallavanema pärandustomp – Raimond Kolk, 1983

Maris Adamson — Fri, 29 Aug 2025 06:51:47 +0000

Vana vallavanema raskustesse sattumine ja äkiline surm Raimond Kolga romaanis langeb ajaliselt ühte ühe olulise murdekohaga Eesti vabariigi ajaloos - vabadussõjalaste ehk vapside rahvaliikumisega ja sellele järgnenud 12. märtsi sündmustega. Peremehe kadumine kergitab üles mitte ainult pärandusküsimusi, vaid ka kadunu elust ootamatusi. Nii on Ahkuna talu loo kõrval Kolga romaan ka selle ajajärgu kujutus ühe Lõuna-Eesti valla ja talu perspektiivist. Aasta on 1933 ja ümbritsevas maailmas kestab veel edasi rahvusvaheline majanduskriis, mis ka meid puudutamata ei jäta. Kolk jutustab kõigest hea olude ja inimeste tundjana nobedas tempos ja voolavas sõnastuses.

The post Vallavanema pärandustomp – Raimond Kolk, 1983 appeared first on Vaimuvara.

Küla põleb kahest otsast – Raimond Kolk, 1955

Maris Adamson — Fri, 29 Aug 2025 06:42:27 +0000

Sisseelamine võõrasse ühiskonda võib toimuda kahel kombel: ennast seejuures kas säilitades või unustades. Viimast juhtumit näitab Raimond Kolk oma esikromaanis. Värskendava irooniaga jälgib ta «kangelast», kes enda eluvõitluse kergendamiseks paguluses ei pea paljuks varjulepugemist võõra, majanduslikult kindlustatud naise tiiva alla. Kuid endine elu ei lase end päris lihtsalt maha salata. See võib kerkida esile just siis, kus seda kõige vähem oodatakse. Sellises tragikoomilises situatsioonis leiab end romaani peategelane ühel kaunil laulupeopäeval Stockholmis. Autor on sündmustiku maalinud sädeleva kergusega.

The post Küla põleb kahest otsast – Raimond Kolk, 1955 appeared first on Vaimuvara.