33 punast suppi – Peeter Kard

Häid suppe on maailmas neelult palju ja paraku ei mahuks osakegi neist retseptidest nii tillukeste kaante vahele. Seepärast piirdume seekord valikuga nn “punastest suppidest”. Nende suppide koostisse kuulub alati tomat ja boršide puhul ka punapeet, nii et need supid on tõesti punase värvusega.
Ärgu perenaist kohutagu meie retseptide restoranilik täpsus ja ainete suur valik. Need retseptid on soliidne klassika ja antud lihtsalt orientiiriks. Ainete valikut ja koguseid võib iga perenaine ise muuta, pidades kinni retseptide põhimõtetest. Näiteks saan väga maitsva ja odava borši keeta supikontidest ja poekonservist, lisades pisut paprikat, küüslauku, maitserohelist, peediekstrakti, hapukoort ja üht-teist käepärast.
Boršid ja soljankad olid meie vanaemadele tuntud juba möödunud sajandi. Need rammusad ja väga maitsvad supid võivad moodustada iseseisva lõuna. See asjaolu ei ole perenaiste köögivaeva kergendamisel sugugi tähtsusetu. Neid suppe võib soojendatult lauale anda ka järgmisel päeval ja seegi lihtsustab kiirel ajal perenaiste köögitoimetusi.