Inimhingede insenerid – Frank Westerman, 2006

Frank Westermani raamat «Inimhingede insenerid»  jutustab nõukogude kirjanikest totalitarismi ajastul. See on haarav uurimisretk inimkonna ajaloo ühe kõige pentsikuma eksperimendi – nõukogude süsteemi aluste juurde. Kompartei, KGB ja Glavlit suunasid ja kontrollisid. Nõuti sotsialismi ülistavaid teoseid, tegelikkust kajastavad raamatud ei näinud trükimusta. Gulagi vangide rajatud hiigelkanalitest kirjutajad said kuulsaks. Autor, hariduselt vesiehitaja, kes töötas viis aastat Moskvas ajakirjanikuna, jutustab oma külaskäikudest endistesse vangilaagritesse ning tänapäeva Türkmenistani, kus ta käis vaatamas hävitatud ja taastatud salapärast Kara Bogazi lahte.

Põnevalt, nii tänapäeva kui mineviku seisukohast, esitab autor romantik Konstantin Paustovski ja tema kaasaegsete traagilised saatused. Ta laseb lugejal osa saada vene revolutsiooni entusiasmist, mille abil kunst ja tegelikkus tõmmati radikaalselt liistule. Nimekad kirjanikud ülistasid kanalite ja tammide rajamist pealkirjade all nagu «Energia», «Hüdrotsentraal» ja «Aeg, edasi!»
Kuid nende reipus, algus spontaanne ja idealistlik, moondub kohustuslikuks kiidulauluks. Kuna kolossaalsed vesiehitused viivad vägivalla ja hävitustööni, jätkavad nõukogude kirjanikud endise hooga illusioonühiskonna ehitamist. «Kerge on surra kangelassurma,» tõdeb Paustovski, «aga raske on kangelasena elada.»
Aktuaalsete reportaažide ja üllatavate tõdemuste abil juhib Frank Westerman lugeja dramaatilise lahenduse juurde: duell kirjanike ja hüdroehitajate vahel oli see, mis juhatas sisse nõukogude impeeriumi languse.

Raamat sarjast: Must päike