Minu ema Marie Curie – Eve Curie, 1994

Ta on naine, ta on pärit rõhutud rahvast, ta on vaene, ta on ilus. Marie Curie eluloost võib õppida, et töörõõm on suurim nauding, et see laseb unustada isikliku elu ebamugavused ning raskused. Loov töö pakub rohkem, kui mitmed väärtusetud elumõnusused. Koos abikaasa Pierre Curiega avastas ta 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi (nimetati nii Marie Curie sünnimaa Poola auks) ja raadiumi ning sai 1903 selle eest Nobeli füüsikaauhinna. XX sajandi künnisel väljendasid loodusliku radioaktiivsuse avastanud Pierre ja Marie Curie’d lootust, et raadium hakkab teenima inimkonda. Pärast Pierre Curie surma jätkas Marie Curie nende ühistööd, millel oli põhjapanev tähtsus aatomifüüsika kujunemises. Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna.

Nende väimees Frédéric ja tütar Irène Joliot-Curie, kes avastasid kunstliku radioaktiivsuse, olid rahupooldajate ülemaailmse liikumise initsiaatoreiks ja juhtijaiks.