Esimesed luuletused kutsuvad lugeja kaasa talveradadele, kuid kargest talvest jõutakse ka suveaega. Nagu Ott Arder on öelnud, on igas aastaajas midagi erilist:
Kes end elu eest ei peida
aasta ringi elumajas,
õige palju rõõme leida
võib ükskõik mis aastaajas.
Toredatele looduselamustele lisanduvad meeleolukad luulepildid lastest ja loomadest, koguni talveunest ärganud otist, kes karuoblikat otsima läheb.