Põrgupõhja uus Vanapagan – Anton Hansen Tammsaare, 1952

„Põrgupõhja uus Vanapagan“ on Eesti kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare viimane, 1939. aastal ilmunud meistriteos, mis on ühtaegu nii allegooriline romaan kui ka sügav ühiskonnakriitiline filosoofiline teos. Raamat jutustab Maale saabunud Vanapaganast ehk Jürkast, kes püüab elada õiget ja rasket talupojaelu, et teenida ära õndsakssaamine ning tõestada Peatükile, et inimkonnal on veel lootust. Jürka lihtsameelsust ja ränka tööd kasutab aga kavalalt ära tema naaber, mõisnik Ants, kelle kaudu autor lahkab kapitalistliku maailma ebaõiglust, ahnust ning seaduste silmakirjalikkust. Tammsaare põimib romaanis meisterlikult kokku rahvapärase huumori, mütoloogia ja terava sotsiaalse satiiri, küsides lugejalt, kas maailmas on üldse võimalik ausa tööga õndsaks saada. See traagiline ja aegumatu teos kuulub eesti kirjanduse tüvitekstide hulka, pakkudes sügavat mõtteainet inimloomuse, usu ja õigluse teemadel.