Sokuperutaja – Juhan Sookas, 1971

Juhan Sookase jutukogu “Sokuperutaja” viib lugeja humoorikale rännakule sügavale Eesti maaelu südamesse, koondades endas lühilugusid, mis peegeldavad tabavalt argipäeva absurde ja inimlikke nõrkusi. Teose pealkiri viitab tabavalt pidurdamatule elujõule ning krutskitele, mis mässivad tegelasi ikka ja jälle ootamatutesse seiklustesse. Autor maalib nendest maainimestest väga värvikad portreed, kelles avalduvad ehtne eestlaslik jonn, kavalus ja eluterve talupojamõistus.

Sookas kasutab lugude jutustamiseks vaimukat ja mahlakat rahvalikku keelt, mis teeb lugemiselamuse äärmiselt ladusaks ning kaasahaaravaks. Süžeeliinid põimivad oskuslikult kokku karmi reaalsuse ja kerge groteski, pannes lugeja naerma muidu ehk meelehärmi tekitavate olukordade üle. Üheks keskseks teemaks raamatus on inimese ja metsiku looduse vaheline dünaamika, mida vürtsitavad koomilised kokkupõrked loomadega. Kuigi kõik lood on kantud tugevast koomilisest noodist, peitub ridade vahel ka soe poolehoid ja sügavam mõtisklus hääbuva külaelu väärtuste üle. “Sokuperutaja” pakub lugejale suurepärast võimalust argirutiinist aeg maha võtta ja nautida puhast, ehedat Eesti huumorit. Kokkuvõttes on see muhe ja meeldejääv raamat, mis jätab hinge sooja tunde ning toob näole laia naeratuse.