Pedro Krusteni Kaldametsa triloogia on tema pagulasajal ilmunud kõige erakordsem teos (1959–1963) , mis koosneb romaanidest “Torn üle metsa”, “Laul kõrgel kaldal” ja “Neiuke läks roosiaeda”.
“Torn üle metsa” peategelane Martin Vennart on linnas õppinud oskustööline, kes asub tööle Kaldametsa mõisaaednikuna. Ta tunneb end võõrana nii külarahva, mõisateenijate kui ka härrasrahva seas. Romaan jälgib tema sisemisi heitlusi, unistusi ja püüdlusi leida oma koht ühiskonnas, mis on muutumas. Krusten kujutab 19. sajandi lõpu Eesti elu, kus vana maailm põrkub uuega
«Laul kõrgel kaldal» peategelane on mõisaaednik Martin Vennarti vanem poeg Oskar. Koolitee ja kunstiõpingud viivad ta Kaldametsalt linna. Kangust ja hakkamist täis noormehe tavalisedki ettevõtmised muutuvad huvitavaiks ja põnevaiks, mässuaastal 1905 aga lausa ohtlikeks.
“Neiuke läks roosiaeda” – jätkab Martin Vennarti ja tema poegade Oskari ja Andrese elukäigu jälgimist. Tegevus toimub Kaldametsa mõisas, kus vana maailm – mõisavõim ja hierarhiline ühiskond – hakkab lagunema. Krusten keskendub inimese sisemisele arengule, vananemisele ja ajale allajäämisele. Pealkiri „Neiuke läks roosiaeda” viitab ilu, süütuse ja kaduvuse sümboolikale, mis põimub tegelaste saatusega.
