Tol hetkel imestasin esimest korda. Teatasin talle pahuralt, et mind ei ole: seal aasal surin ära! Surin niimoodi vaikselt ilma igasuguse agooniata ja keha jäi maha.
Naine käskis mul magama jääda.
Ma ei jäänud. Tahtsin asja klaariks teha. Mis kuradi moodi ta minuga üldse suhtleb? Täpselt nii ütlesingi. Ta vaatas mind kuidagi kummalise pilguga ja tegi musi.
Siis küsis, et kas ma sõin ka.
Vastasin, et natukene.
