Keel suhu.
Keel on inimese kui liigi olulisemaid tunnuseid: keel annab meile võimaluse mõelda, omavahel suhelda, koostööd teha ja kooselu korraldada, kogemusi tõlgendada ja jagada, minevikku mäletada ja tulevikku visandada, tundeid väljendada.
Sokrates on öelnud: „Hakka rääkima, et ma sind näeksin.“
Maailma keeled
Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on välja kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Aegade jooksul siirdusid inimesed järjest uutesse elupaikadesse, üksteisest kaugel elavad rühmad ei puutunud enam kokku ning nende keeled arenesid erinevalt – nii tekkisid eri murded ja keeled.
Sugulaskeeled sarnanevad sõnavara ja grammatilise ehituse poolest. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna. Suure kõnelejate arvuga on indoeuroopa, Hiina, Altai, austroneesia ja afroaasia keelkond. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna.
Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka üks Euroopa Liidu ametlikke keeli. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena umbes 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas ning võõrkeelena 168 000 inimest. Eesti keele harukordsusi on hääliku kolm pikkusastet: lühike, pikk ja ülipikk. Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli.
Maailm on täis põnevaid keeli. On raske täpselt öelda, kui palju on maailmas keeli, sest see on üksnes kokkuleppe küsimus, kas tegemist on iseseisva keele või pigem murdega. Maailmas arvatakse olevat 7000 keele ringis, kuid vaid ümmarguselt 200 neist on tänapäeval arenenud kultuurkeeled. Maailma keeltest on 50% väljasuremisohus, 96% keeltest räägib vaid 4% maailma rahvastikust, 1 keel kaob iga 2 nädala tagant, 90% keeltest ei ole esindatud internetis ja 90% Aafrika keeltest ei oma ühtegi kirjalikku ärakirja.
23 keele emakeelena rääkijad moodustavad kokku poole maailma rahvastikust. Arvatakse, et ligi pooled inimesed maailmas räägivad kahte keelt. Paapua Uus-Guineas räägitakse 840 keeles, Londonis räägitakse rohkem kui 300 keeles. Esimene keel mida räägiti väljaspool Maad kosmoses oli vene keel. Ameerika Ühendriikidel puudub ametlik riigikeel, lihtsalt enamus inimesi kasutab rääkimisel inglise keelt.
Inglise keeles on teadaolevalt kõige rohkem sõnu – 250 000. Kampodža keel omab kõige pikemat tähestikku 74 tähega, Papuas räägitav rotokase keel omab vaid 11 tähega tähestikku.
Hiina keele rääkijad kasutavad rääkimisel mõlemat aju poolt, inglise keele rääkijad vaid vasakut
Maailma kõige räägitavam keel on Hiina mandariini keel, seda räägib emakeelena 955 miljonit inimest, see on 14,1% maailma rahvastikust.
Hispaania keel on emakeelena teisel kohal maailmas. Seda räägib emakeelena 405 miljonit inimest see on 5,85% maailma rahvastikust. Hispaania keel on riigikeeleks kahekümne ühes riigis.
Inglise keel on emakeelena kolmandal kohal. Seda räägib emakeelena 360 miljonit inimest, see on 5,52% maailma rahvastikust. Inglise keelt räägiti algselt Inglismaal, kuid see on muutunud primaarseks või sekundaarseks keeleks paljudes endistes Briti kolooniates, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia ja India. Inglise keel on enim rahvusvahelises suhtluses räägitav keel, seda kasutab rääkimiseks 463 miljonit inimest.
Järgmised enim emakeelena rääkijaid omavad keeled on hindi (310 miljonit), araabia (295 miljonit), portugali (215 miljonit)
Esperanto keel on populaarseim rahvusvaheline tehiskeel, millel ei ole n-ö emakeelena kõnelejaid. Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest. Esperanto keele lõi Poola silmaarst L. L. Zamenhof aastal 1887. Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine. Esperanto levikut piirab selle sõnavaraline baas. Tehiskeeli on peale esperanto veel teisigi: anglo-franca, folkspraak, idiom neutraal, interslaavi keel, klingoni keel, kosmos, lingua ignota jt.
Viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida tajutakse nägemismeele kaudu ja väljendatakse kätega, sealhulgas näoilmete ja kehaliigutustega. Viipekeelte peamise sisu moodustavad viiped. Viipekeel ei ole universaalne keel, erinevates keeltes kasutatakse viipeid erinevalt.
Veel on tänapäeval olemas uus liik niinimetatud keeli – programmeerimiskeeled. 1949 loodi esimene programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Kõige populaarsemad programmeerimiskeeled täna on Python, Javascript, Golang või Go, Rust jt.
Keeleõpe Eestis
Keeleõpe ehk keeleõpetus on nii emakeele kui ka võõrkeelte õpe. Võõrkeel on õpipsühholoogia põhimõtte kohaselt iga keel peale kõneleja emakeele või esimese keele.
Rahvusvahelistumise tingimustes suureneb võõrkeelteoskuse tähtsus. Eesti-suguses riigis, mis lisaks väiksusele on ka väga avatud, on võõrkeelteoskus oluline. Eestis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt.
Keeleõpe on hea aeg enesearenguks. Pole mingi saladus, et raamatute lugemine muudab keeleoskuse kordades paremaks. Raamatute lugemisel ammutad väljendeid ja sõnavara, mille otsa niisama igapäevaelus ei satu.
Teine hea variant, kuidas täiendada keele oskust, on täita ristsõnu. Kui sa ei tea mõnda terminit või fakti, siis võid otsida infot ning saadki jälle midagi uut teada.
Kui need kaks varianti ei ole sobilikud, siis üks hea variant keeleoskuste täiendamiseks on erinevate kursuste läbimine. Keeleoskust saab alati edasi arendada.
Keeleõpingutega tasub alustada noores eas, sest laste jaoks on uue keele omandamine väga lihtne, nende aju on vastuvõtlik uuele informatsioonile, lastel on tahet ja nad on suutelised ilma valehäbita võõras keeles sõnu välja ütlema. Keeleõpe lisab lastesse ka enesekindlust, annab juurde esinemisjulgust. Õppides võõrkeeli, suureneb kriitilise mõtlemise oskus ja loovus. Need lapsed, kes õpivad võõrkeeli varases eas, oskavad end paremini hilisemas elus nii verbaalselt väljendada, kui ka lahendada matemaatika ülesandeid.
Haridus- ja Teadusministeeriumi 2017. aasta uuringu järgi on eestlastest võõrkeeleoskajate hulgas kõige suurem inglise keelt vabalt valdajate osakaal, kuid igapäevase suhtlemisega hästi toimetulevaid inimesi on vene ja inglise keele puhul ühepalju. Mingil tasemel vene keele oskajaid on Eesti tööealiste elanike hulgas kõige enam – 81%. Inglise keelt räägib vähemalt keskpärasel tasemel iga teine Eesti elanik ehk 51%. Soome keele oskajaid on 16%, saksa keele oskajaid 10%.
Eestlastest kõige suurem osa oskab ühte võõrkeelt, neid on 45% . 5% eestlastest ei oska ühtegi keelt peale eesti keele. Kolme ja enamat keelt, mis ei ole eesti keel, räägib ligikaudu 16%, kahte keelt, mis ei ole eesti keel 34%
Üks murettekitavamaid aspekte on, et kui noorte seas on inglise keele mitteoskajaid eestlaste hulgas vaid 4%, siis venelaste hulgas tervelt 27%.
Inglise keele vabalt valdamise oskus eesti tööturul ei garanteeri tingimata suuremat palka kui keskpärane keeleoskus. Rahvusvahelisel tööturul on inglise keele vabalt valdamine keskpärasest oskusest tulusam. Soome keele oskus annab arvestatavale hulgale inimestele võimaluse teenida kõrgemat tulu Soomes. Eesti tööturul soome keele oskamine palgalisa ei too.