Leelo Tungal

Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947 Tallinnas) on eesti lastekirjanik, luuletaja, prosaist ja tõlkija.

Ta on kantud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja (2010, romaani “Seltsimees laps ja suured inimesed” eest).

Leelo Tungal kuulub nn kassetipõlvkonda, tema esikkogu “Kummaliselt kiivitajad kurtsid” ilmus neljandas kassetis 1966. aastal.

Tema kirjanduslooming hõlmab “sadakond raamatut, tuhatkond laulu”, nagu on luuleliselt kokku võtnud kultuurilehe Sirp ajakirjanik Pille-Riin Larm 2019. aastal, kui Leelo Tungal pälvis riikliku elutööpreemia. Eesti Rahvusraamatukogu töötajate koostatud ja 2022. aastal kirjaniku 75. sünnipäeva puhul raamatuna ilmunud Leelo Tungla bibliograafia, mis annab ülevaate tema loomingulisest tegevusest aastatel 1958–2019, sisaldab 4177 kirjet.

Leelo Tungla esimene trükki jõudnud teos on 1958. aastal ajakirjas Pioneer ilmunud luuletus, mille ta kirjutas neljanda klassi õpilasena. Talle on meeldinud kirjutada peamiselt lasteluulet ja noortejutte, siduda neis ladusa sõnaseadmisega oma südamlikul moel lapse ja noore inimese mõttemaailma, tema rõõmud ja mured looduse, kodu ja kooli, imestamapanevate ilmaelunähtuste, tänapäevaste olme- ja tehnikavidinate ning palju muu silmaringi arendavaga. Kuid ajapikku on ta lisaks luulele hakanud kirjutama järjest enam pikemat ja tõsimeelsemat proosat, mis on seni kulmineerunud romaanitriloogiaga “Seltsimees laps” (2008–2018).