Vaimuvara

Muusika on rõõmu jaoks

Muusika on rõõmu jaoks“ – sellele saksa laulule lõi eestikeelsed sõnad Heldur Karmo ja see ilmus esimeses laulikus „Laulge kassa!“ koos veel 13 lauluga. “Laulge kaasa!” on 1966. aastal ilmuma hakanud laulikute sari. Seda koostas Valter Ojakäär. Sarja populaarsusest annab tunnistust fakt, et ilmus sari aastani 1990. Kokku nägi trükivalgust 92 laulikut.

Eestlased on laulurahvas. Eesti on tuntud ühe maailma suurima rahvaluulekogu poolest – meil on kirjalikult dokumenteeritud 133 000 rahvalaulu.
Kogumikud eesti laulutekstide ja -viisidega on ilmunud alates 19. sajandi keskpaigast – sellestsamast ajast, mida loetakse eesti rahva või rahvuse sünniajaks. Rahvusliku ärkamisaja kulgu märgistavad Johann Woldemar Jannseni „Eesti lauliku“ ilmumine 1860 ja esimene üldlaulupidu 1869.
I laulupeol 1869. aastal tuli esitusele vaid kaks Eesti helilooja loodud laulu: Aleksander Kunileiu „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani”. Kõlas ka Fredrik Paciuse viis “Vårt land”, millele Johann Voldemar Jannsen oli loonud eestikeelsed sõnad pealkirjaga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Neid laule lauldakse tänapäevani.

Esimene eestikeelne helilooja, kes kirjutas mitmehäälseid koorilaule oli Tartumaalt Võnnust pärit ning Saaremaal Ansekülas elutöö teinud kirikuõpetaja ja kirjanik, laululooja ja kultuuritegelane Martin Georg Emil Körber (1817-1893). Lauluread „Mu isamaa armas“ ja „Vaikne kena kohakene“ on tänini meeles paljudel. Ainsana „Kiriku laulu- ja palveraamatusse“ pääsenud „Ma olen väike karjane“ aga on sedavõrd tuntud, et uuemates kooliõpikutes enam autorit ei mainitagi – on lihtsalt vaimulik lastelaul.

Lastelaul “Teele, teele, kurekesed!” ilmus esmakordselt Viljandi koolmeistri Friedrich Kuhlbarsi 1868. aastal välja antud laulikus ja on jäänud koolilaulikuisse püsima kuni tänaseni, so. üle 150 aasta.
Mitmed aastate eest koolilaulikutes avaldatud lastelaulud on populaarsed tänini: “Õrn ööbik” (1913), “Uhti, uhti, uhkesti” (1913), “Juba linnukesed” (1913), “Küll on kena kelguga” (1913), “Mu koduke on tilluke” (1931), “Mutionu pidu” (1931), “Jaan läeb jaanitulele” (1933)
Jaga