Vaimuvara

Tuntud kirjanike soovitusi koolilõpetajale

Edward Hoffmani raamatust “Soovitusi koolilõpetajale” saab lugeda, millist tähendust on kooliõpetamisele omistanud ning mida sel puhul soovinud silmapaistvad kirjanikud, mõtlejad ning avaliku elu tegelased. Järgnevalt olgu ära toodud mõned tuntud kirjanike mõtted.

 Margaret Atwoodi, tänapäeva väljapaistvamaid Kanada kirjanikke, romaanide “Röövelpruut“, “Kassisilm” ja “Teenijanna lugu“ autori soovitus ülikooli lõpetajatele on: „ Olge valmis ebaõnneks. Täna lastakse teid lendu – kuigi, sestsaadik, kui ma ise selle kogemuse osaliseks sain, olen ma mõelnud, miks seda aega “kokkuvõtete tegemiseks” nimetatakse. “Väljaviskamine” oleks etem sõna. Isegi parimail aegadel on lõpuaktus võrreldav kaljult allalükkamisega, aga praegu pole ajad kaugeltki mitte kõige paremad. Kui te pole sellest veel ise aru saanud, siis mina olen täna siin selleks, et öelda: koht, kuhu te peagi satute, on üsna ebameeldiv. Mis puutub ülikoolidiplomisse, siis mõnel päeval võib teile tunduda, et teid on koos külmkapiga džunglisse saadetud ning teie esimeseks ülesandeks on leida maandatud, kolme auguga kontakt. Mis veelgi hullem, peagi jõuab kätte aeg, mil ärkate keset ööd, ning teid hakkab vaevama mõte, et teie ülikoolikaaslastest on paljud juhtivatel ametikohtadel või lausa riigipiruka kallal. Kui meestele miski üldse hirmu peale ajab, siis see mõte teeb seda kindlasti. Lõppude lõpuks ei teadnud nad kooli ajal sugugi teist rohkem ja on vaevu usutav (teie enda järgi otsustades), et nad vahepeal eriti palju targemaks oleksid saanud. Siis võib teile tunduda, et viimaseks õlekorreks on kas küünte närimine, mantrad voi sörkjooks. Need, kes loomade käitumist on uurinud, nimetavad selliseid asju kompensatoorseteks tegevusteks. Ka kratsimine kuulub tegevuste hulka, mis lahendamata konfliktiolukordades lohutust pakuvad.“

Anna Quindlen on nii viljakas kirjanik kui ka lektor. Ta lausub äsjalõpetanutele: “Jätke kõrvale see, mida ootavad teilt sõbrad, mida nõuavad vanemad ja paluvad tuttavad. Jätke kõrvale tänapäeva kultuuri sõnumid läbi reklaami, meelelahutuse, põlguse ja etteheidete selle kohta, kuidas te peaksite käituma… Kõige raskem ülesanne siin elus on oma teed astudes ümbritseva survest mitte välja teha, tunnustada nii introverti, klouni, kunstnikku, arulagedat, rumalat kui ka mõttetarka… Enamik lõpuaktuse kõnedest soovitavad teil teha midagi erilist: esitada väljakutse tulevikule, vaadata järgmisesse sajandisse. Mina teie asemel ei hakkaks selliste asjadega vaeva nägema. Visake need mõtted peast. Loobuge jaburast ja piinarikkast täiuseihast, mis paljusid meist jälitab suurema osa elust. See iha sunnib meid endas kahtlema, kahjustab meie enesehinnangut ja põhiolemust, meie veidrusi ja nõrkusi ning valmisolekut suurteks muutusteks, mis on väga halb. Ärge laske sel juhtuda. Hakake juba täna ütlema “ei” neile, kes arvavad, et teavad, mis on õnn, pidades selleks inimkogemuse keskmist. Võtke kuulda seda vaikset häält enda sees, mis käsib teil minna teist teed… Sellest oleneb rohkem, kui te arvata oskate.

Üks Ameerika parimaid romaanikirjanikke Ernest Hemingway kes lõi sellised kahekümnenda sajandi klassikasse kuuluvad teosed nagu “Jumalaga, relvad“, “Ja päike tõuseb” ja “Kellele lüüakse hingekella” andis elukutse valiku kohta järgmist nõu: “Olin kaheksateist ja Papa maksis endiselt mu söögi, elamise ja koolihariduse eest. Ikka leidus hetki, mil me saime rääkida ja, kummaline küll, Papa andis mulle endiselt head nõu. Ta ütles, et tegelikult pole tähtis, mida sa teed, peaasi, et see sind tõeliselt huvitab, et peaksid seda oluliseks ja tulemus oleks vaeva väärt. Oled sa üldse mõelnud, mida sa tõeliselt teha tahaksid? Otsustasin saada kirjanikuks.”

Populaarne ameerika romaanikirjanik Kurt Vonnegut on oma tuntud romaanides “Tapamaja, korpus viis“, “Kassikangas”  meisterlikult ühendanud sõjavastased tunded, ühiskonnakriitika ning ulme. Ta on öelnud: “Minu onu Alex leidis inimeste juures laiduväärse omaduse: nad annavad endale harva aega märgata ja tunnistada, kui õnnelikud nad on. Ta ise püüdis seda parimatel hetkedel alati teha. Näiteks istusime suvel õunapuu all ja jõime limonaadi, kui onu korraga keset jutuajamist tähendas: “Eks ole praegu hea olla?” Niisiis, ma loodan… et teie, Aadamad ja Eevad, kes te siin mind kuulate, teete elus samuti. Kui kõik on hästi ja hinges valitseb rahu, siis peatuge hetkeks ning ütelge: “Eks ole praegu hea olla?”

John Grisham on üks maailma populaarsemaid kirjanikke. Tema kohtuainelistest põnevusromaanidest on tuntud “Firma”, “Klien“, “Piparkoogimehike”, “Vihmameister“, “Partner”, “Testament”. Tema sõnumiks on: „Valmistuge etteaimamatuks. Kui ma viisteist aastat tagasi siinsamas saalis istusin, olin ma üsna rahulolev ja enesekindel, võib-olla isegi pisut uhke, sest juba siis, kahekümne kahe aastasena, teadsin ma täpselt, mida ma oma eluga teha kavatsen. Mul oli käik valmis mõeldud, olin kindel, et kõik läheb kenasti paika… Jah, viisteist aastat tagasi teadsin ma täpselt, mis mind ees ootab, aga jumal tänatud, kõik läks hoopis teisiti. Kui teil peaks järgmise kümne aasta kohta kena plaan valmis olema, siis vaadake ette. Elul võivad teiega hoopis teised kavatsused olla. Elu võib teile kinkida ootamatuid võimalusi ja oleneb teist, kas te võtate need vastu, kas teil on julgust ja eneseusku neist kinni haarata. Elul on teie jaoks varuks ka ebaõnne ja raskusi, võib-olla isegi õnnetusi, nii et olge valmis. Sellest ei pääse keegi.”

1907. aastal Nobeli kirjanduspreemia teeninud Rudyard Kipling andis oma koolis viibivale pojale Johnile järgmist isalikku nõu: „Ma ei hakka sind õpetustega tüütama. Oled kindlasti tubli, aga palun tunne huvi ka oma kaaslaste ja ümbritseva keskkonna vastu. Nüüd oled sa maailmas mingil määral omapead ning peaksid teadma elu suurimat saladust: nii, nagu sina kohtled maailma, kohtleb maailm ka sind. Kui naeratad, naeratatakse sulle vastu. Kui kortsutad kulmu, näed kõikjal tusaseid nägusid. See saab sulle selgeks juba esimese nädala jooksul. Mainisin seda lihtsalt, et tunneksid ära, kui see sind puudutab.“

George Plimpton, kes on nii ajakirjanik, raamatute autor, toimetaja kui ka näitleja osales kord lõpuaktuse kõnede raamatu koostamisel ja sai nii teada, milliseid nõuandeid kõnelejad olid elluastujatele jaganud. Tema väljavalitud soovitused lõpetajatele on:

Ärge kunagi kaotage usku.

 Armastage üksteist.

Looge tugevad perekonnad.

Uurige välja, millega tegeles teie vaarisa.

Keerake televiisor igaveseks kinni.

Küpsetage üks šokolaadikook.

Kuulake oma südamelööke.

Ärge istuge tuimalt kella vahtides. Helistage seda.

 Nuusutage lilli

Magage paljalt.

 Riskige.

Muretsege endale kaasaskantav rumaluse detektor.

Uskuge endasse.

Lubage endal olla lahe.

Vastu tuult astudes kummarduge ettepoole.

Hoidke vannikardin alati seespool.

Pakkige asjad lahti ja minge tagasi klassidesse.

Jaga