Georg Hackenschmidt (1877-1968) on üks kolmest (Georg Lurichi ja Aleksander Abergi kõrval) kuulsast eesti maadlejast, peale selle püstitas ta maailmarekordeid tõstmises. Kavatsedes asutada kehakultuuri-instituuti, tundis ta, et ei saa õpetada teisi, teadmata, miks õpitu pidevalt ununema kipub. Järgnesid filosoofilised mõtisklused, loengud ja raamatud.
Hackenschmidt seadis aukohale inimese isiklikud, sisimast lähtuvad väärtused. Ta manitses olema kriitiline kõige suhtes, mida tsivilisatsiooni areng on kaasa toonud ja täiustama inimest ennast, pöörduma tagasi indiviidi juurde. Ta laitis võimalust, et inimene ei toetu eelkõige isiklikule kogemusele, kuid andis ka ise omapärase teooria inimese ja maailma kohta.