Päev veeres omasoodu. Vanadele headele aprillinaljadele puhuti sisse uus hingus – tehti kriidiga valgeks seljad, topiti tagumike alla rõhknaelu ja lõhuti käimla veetorustik. Keegi oli kaasa võtnud valget õlivärvi ja sellega keemiaklassi uksele suurelt APRILL! kirjutanud. Hiljem leiti värvipott garderoobist, mille põrandal laiutas suur valge loik. Peale selle loeti rikutuks kakskümmend neli jopet ja seitseteist mantlit, pisematest hilpudest rääkimata.
Kui avastati, et kadunud on enamik klassipäevikuid, kuulutas härra direktor, et õhtune aprillidisko jääb ära. Mõne aja pärast aknast välja vaadates märkas ta, et tema auto on katusele keeratud. Seepeale läks härra direktor politseid kutsuma…