Vanal hallil ajal elas metsarahvas laias laanes üsna inimeste kombel, et elu väga igavaks ei kisuks, visati vahel vempe ja püüti üksteist igat moodi üle trubata. Kõige suurem krutskivend oli Jänkuonu – Rebaseonu oli nutika kööpjalaga tihti püstihädas.
Võib-olla me ei teaks neid lugusid, kui poleks üht väikest poissi ja vana tarka meest, keda kutsuti onu Remuseks. Onu Remus armastas lugusid vesta ja väike poiss neid kuulata.
Siin raamatus kõnelevad sulle juba tuttavad loomad omavahel sellises eesti keeles, mida pruukisid sinu vaarisad ja -emad – kõnelevad rahvalikus kõnekeeles. Sa loed, kuidas tehakse kuuma Rebase-isandale ja külma Tiigri-isandale, või võetakse karva Hundi-isandal ja puistatakse sulgi Kalkunikulli-emandal. Ja kes on see nupumees, kes kõige sellega hakkama saab?
Kui loed seda Joel Chandler Harrise poolt kirja pandud raamatut – eks siis saadki teada.