Jõululaulud
Tänapäeval ei kujuta keegi jõule ette ilma jõululauludeta. Jõululauluks võib olla hip hop laul, poplugu, rokilaul või isegi metallugu. Valik on tõepoolest tohutu. Maailma üks suuremaid internetikaubamaju Amazon pakub valida eligi 30 000 jõuluplaadi vahel Arvatakse, et aasta jooksul muusikatööstuses ringlevatest summadest teenitakse kolmandik just aastalõpupühade ajal. Välja on arvutatud seegi, et detsembris kuulab keskmine inimene küll ainult paarikümmend jõululaulu, kuid see-eest esitatakse neid talle üle 700 korra.
Jõlulaulude ajaloost
Esimese jõululaulu kohta on kroonikais teated aastast 129, kui Rooma piiskop Telesphous andis korralduse kanda see ette Kristuse sündimise päeva tänujumalateenistusel. Laulu pealkirjaks oli «Inglite hümn». Kuigi me ei tea “Inglite hümni” originaalviisi, on meil aimu selle laulu sõnadest, laulu refräänis kõlab inglite ülistus Jeesuse sünnile: “Gloria in excelsis Deo” (Au olgu Jumalale kõrges)
4. sajandi Roomast pärinevad ladinakeelsed hümnid nagu “Veni redemptor gentium” (Tule, rahvaste Lunastaja) ja “Corde Natus Ex Parentis” (Isa südamest sünnitatud). Viimast lauldakse mõnes kirikus tänapäevalgi. Üks esimesi teadaolevaid jõululaule on”Jesus Refulsit Omnium” (“Jeesus, kõigi rahvaste valgus”), mille kirjutas püha Hilary Poitier’st neljandal sajandil. Sel ajal olid jõululaulud kirjutatud ladina keeles ja neis oli oluline religioosne teema. Jõululaulude eesmärgiks oli levitada kristlikke õpetusi.
11. sajandi paiku hakkasid paljud Euroopa heliloojad kirjutama spetsiaalseid jõululaule. Üldjuhul olid need ladinakeelsed surmtõsised kantaadid, litaaniad ja hümnid, millest tavalised inimesed aru ei saanud. Umbes 12. sajandil võtsid jõululaulud ilmalikuma pöörde. 13. sajandiks kujunes Assisi Franciscuse mõjul välja traditsioon luua jõululaule emakeeles. Jõululauljad (christmas carols), kes esitasid jõululaule liikudes majast majja, ilmusid esmakordselt 14. sajandil ning see traditsioon kestis sajandeid.
Eestis hakkasid XIX sajandil avaldama jõululaulikuid eesti ajakirjanduse oluline arendaja Johann Voldemar Jannsen ning kooliõpetaja ja hilisem kirjastaja Friedrich Brandt. Ajavahemikus 1860—1900 on avaldatud tervelt 45 kogumikku, nii et lauludest meie esivanematel puudu ei tulnud.
Jõulud olid Eestis nõukogude ajal peaegu 40 aastat ametlikult keelatud. Kuna siis ei võinud jõuludest rääkida ega laulda, kirjutati populaarsetele viisidele n-ö neutraalsed talveteemalised sõnad ja need laulud kõlasid rõõmsasti nii televisioonis kui raadios. Jõulude tähistamist lubati taas 1988. aastast. 1987. aastal alustasid Siiri ja Andres ning Viivi ja Oleg Sõnajalg oma avalikku esinemist eestimaa kirikutes. Ligi kahekümne liikmelise valgustajate ja helirezhissööride tiimi ning kaasaegse helitehnikaga ja arvutimuusikaga kristlikku popi esitav ansambel oli Eestis midagi uut.1988. aastal andsid nad välja esimese jõululauludega kassetti “Tulge kõik“, sellele järgnes 1990 “Laulan loojale hümni.” Legendaarne on ka ansambel Karavani jõululaulude kassett «Kauneid jõule» aastast 1988
Lugusid jõululauludest
Legend maailma ühe populaarsemast jõululaulust “Püha öö” räägib, et Austriast Oberndorfist pärit püha isa Joseph Mohr tahtis oma jõululaupäeva jumalateenistusel muusikat mängida, kuigi tema armastatud kiriku orel oli katki. Niisiis kirjutas ta luuletuse ja palus oma sõbral Franz Gruberil kirjutada sellele partituur, mis ei nõuaks orelit. Tõde on aga veidi vähem dramaatiline. 1816. aastal kirjutas katoliku preester luuletuse „Stille Nacht! Heilige Nacht!” viibides palverändurite kirikus, kaks aastat hiljem palus ta Gruberil kitarrimuusika kirjutada, laulu esitasid nad 1818. aasta jõuludel. “Püha öö” tõlgiti inglise keelde 40 aastat hiljem piiskopliku preestri John Freeman Youngi poolt. Nüüdseks on laul tõlgitud enam kui 100 keelde. 2011. aastal kuulutati laul UNESCO vaimse maailma kultuuripärandiks.
James “Haven” Gillespie kirjutatud lõbus lugu “Jõulumees on meie poole teel” esitati esmakordselt Ameerika laulja Eddie Cantori raadiosaates 1934. aastal. Gillespie oli laulukirjutaja, kes oli sattunud nii rahaliselt kui ka isiklikult rasketesse aegadesse. Ta sai kõne jõululaulu kirjutamiseks just pärast seda, kui oli saanud teada oma venna surmast. Esialgu lükkas ta selle töö leina tõttu tagasi. Kuid metroosõit, mis meenutas talle lapsepõlve koos vennaga, muutis ta meelt. Ta sai sõnad valmis 15 minutiga, seejärel kutsus ta appi helilooja John Cootsi, et kirjutada laul “Santa Claus Is Coming To Town“, millest sai 24 tunni jooksul pärast debüüti suur hitt.
Ehkki “Aisakell“ on üks populaarsemaid mittereligioosseid jõululaule, ei loodud seda algselt üldse jõuludeks. James Lord Pierponti poolt 1850. aastatel kirjutatud laul oli algselt mõeldud tänupüha tähistamiseks. Laul oli inspireeritud linna väga populaarsetest hobukaarikuvõistlustest, sestap pole midagi imestada, et paljud originaalsõnad on tänapäeval teistega asendatud. Möödusid aastakümned, enne kui see populaarseks sais. «Jingle Bells» oli esimene pala, mida mängiti avakosmoses. Selle tembuga said hakkama ameeriklaste kosmoselaeva Gemini 6 astronaudid Tom Stafford ja Wally Schirra 16. detsembril 1965. Nad mängisid seda pardale smugeldatud suupillil ja kellukestel. Kes ei usu, võib minna Smithsoniani kosmosemuuseumi ja kaeda oma silmaga: mõlemad kuulsad instrumendid on seal ilusasti tulevaste põlvede rõõmuks tallel hoitud
Laulu “Oh kuusepuu”, pärineb Saksamaalt 16. sajandist, mil Melchior Franck kirjutas rahvalaulu traditsioonist tuua koju väike kuusk, et kaunistada see ja asetada jõulusõime kõrvale. See kaunis traditsioon ja laul kolisid koos väljarändajatega Saksamaalt USA-sse. Kui jõulupuu toomine ja ehtimine 1800. aastatel levis, kasvas “O Tannenbaum” populaarsus.
1939.aastal lõi Chicago tekstikirjutaja Robert L. May jaemüügi- ja kataloogifirma Montgomery Wardi iga-aastase jõuluvärvimisvihiku jaoks põhjapõder Rudolphi tegelaskuju, sest tema tütar oli Lincoln Parki loomaaia hirvede järele hull. May sai Rudolphi hõõguva nina idee sellest, et ta vaatas oma kontori aknast välja ja mõtles sellele, kuidas jõuluvana suudab Michigani järve kohal udus navigeerida. Rudolphi lugu ei saanud maailmakuulsaks veel kümmekond aastat, kuni May õemees Johnny Marks kirjutas sellest muusikalise versiooni “Rudolph, the Red-Nosed Reindeer” , mille laulis Gene Autry ja laul tõusis 1949. aastal edetabelite esikohale.
Erinevate maade jõululaule
Laulu “White Christmas” kirjutas Irving Berlin 1942. aastal muusikafilmile “Holiday Inn”. Teos võitis parima originaallaulu Oscari. Bing Crosby singel oli Billboardi edetabeli tipus 1942. aastal 11 nädalat ja naasis taas esikohale detsembris 1943 ja 1944. Guinnessi rekordite raamatu järgi ei ole Bing Crosby “White Christmas” mitte ainult enimmüüdud jõulu-/pühade singel USA-s, vaid ka kõigi aegade enimmüüdud singel alates salvestatud muusika tulekust, mida oli aastaks 2012 müüdud hinnanguliselt üle 50 miljoni eksemplari kogu maailmas.
“”Stille Nacht, heilige Nacht“” hoiab Guinnessi rekordit, kui ajaloo enim salvestatud jõululaul. Numbrid räägivad, et autoriõigustega on kaitsud üle 137 000 erineva versiooni laulust. Laulu on inspireerinud lugematuid artiste, kes kuuluvad erinevatesse žanritesse ja põlvkondadesse.
Enim mängitud jõululaul number on Mariah Carey “All I Want for Christmas is You”. Hitt ilmus 1994. aastal ja see on jõudnud esikohale enam kui 30 riigi edetabelites. Lugu on üle maailma müüdud 16 miljonit eksemplari. 2023. aasta seisuga hindas Associated Press laulu autoritasu tuluks 100 miljonit dollarit.
Iga laps Prantsusmaal teab laulu “Petit Papa Noëli”, mis räägib jõuluvana saabumisest lapse vaatenurgast, kes loodab palavalt, et jõuluvana ei unusta tema kingitusi.
Inglismaa tuntud jõululaul on “Deck the Hallsis“, kus pool tekstist on lihtsalt fa la la la la la la la la. Meloodia pärineb Walesi uusaastalaulust 16. sajandist, sõnad lisati alles 19. sajandil.
Itaalia jõululaul “Tu scendi dalla stelle” on üks vanimaid, mis on kirjutatud 18. sajandi alguses ja kirjeldab Jeesuslapse saabumist – tähistaevast alla külmale ja talvisele maale.
Traditsiooniline saksa jõululaul “O du fröhliche” See jõululaul on kirjutatud 19. sajandi alguses ja sellel on südantlõhestav taust: pärast seda, kui teksti autor Johann Daniel Falk kaotas oma seitsmest lapsest neli tüüfuse tõttu, asutas ta lastekodu hüljatud lastele ja pühendas laulu orbudele.
Uus-Meremaa “A Pukeko in a Ponga Tree” on maoori versioon kaheteistkümne jõulupäeva tähistamisest. Pukeko on lind, kellele meeldib aega veeta pongapuudel – Uus-Meremaalt pärit sõnajalgadel. See on väga hea laul oma aju treenimiseks, jättes pähe kaksteist salmi, millest igaüks tugineb eelmisele.
Austraalias tuntakse oma vesiooni laulust “Jingle Bells” Kuna Austraalias toimuvad jõulud suvel, siis jõuluvana hobuste ja saaniga ei sõida – ta kiirustab hoopis „through the bush in a rusty Holden ute“. A Holden on automudel. Nii et jõuluvana sõidab pikapiga, mis on väga praktiline, kui sul on kaasa vedada kingitusi. Ka plätud, õlut täis külmakastid ja grillimine on osa Austraalia jõuludest.
Igaüks, kes kasvas üles hispaaniakeelses riigis, on ilmselt tuttav Ladina-Ameerika jõululauluga “El Burrito de Beléni“, mis jutustab loo sellest, kuidas keegi ratsutab väikese eesli seljas Petlemma, et näha Jeesuslapsi. Laulu salvestas esmakordselt Venezuela lastekoor ja seda on lihtne kaasa laulda ning selle järgi tantsida
Vaid kahekümne sõnaga jõululaul kahes erinevas keeles. Kui õpite hispaania ja inglise keelt, on see laul alustuseks ideaalne kombinatsioon. “Feliz Navidadi” kirjutas Puerto Rico laulja ja laulukirjutaja José Feliciano.
Nigeeria jõululaulu “Betelehemu” Jeesuse Kristuse sünnist lauldakse joruba keeles, mis on üks Lääne-Aafrika piirkondadest. Laul võlgneb oma populaarsuse võlgneb Ameerika Morehouse College’is asuvale Glee Clubile, kus esitas laulu esmakordselt 1960. aastatel. Tänapäeval on “Betelehemu” osa paljude kooride repertuaarist üle maailma.
Vähetuntud on fakt, et Läti helilooja Raimond Paulsi imeilus hällilaul “Circenīša ziemassvētki” filmist “Pikk tee düünides” on tegelikkuses hoopiski jõululaul.
2016. aastal valisid Klassikaraadio kuulajad läbi aegade kauneimat jõululaulu. Esikohale tuli Franz Xaver Gruberi “Püha öö“, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel“, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö“, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo.
Alates 1995. aastast on igal aastal jõulueelsel pühapäeval viinud raadiokuulajad jõulumeeleollu Euroraadio jõulumuusikapäeva (Euroradio Christmas Music Day) maratonprogramm. Igal täistunnil algab uus otseülekanne mõnest Euroopa linnast, kontsertide kava on eripalgeline ja rikkalik.
Kellel on nüüdseks tekkinud tahtmine ise ka jõululaule laulda, leiab selleks laulikuid meie lehelt
