Postitatud

Jõululaulud

Jõululaulud

Tänapäeval ei kujuta keegi jõule ette ilma jõululauludeta. Jõululauluks võib olla hip hop laul, poplugu, rokilaul või isegi metallugu. Valik on tõepoolest tohutu. Maailma üks suuremaid internetikaubamaju Amazon pakub valida eligi 30 000 jõuluplaadi vahel Arvatakse, et aasta jooksul muusikatööstuses ringlevatest summadest teenitakse kolmandik just aastalõpupühade ajal. Välja on arvutatud seegi, et detsembris kuulab keskmine inimene küll ainult paarikümmend jõululaulu, kuid see-eest esitatakse neid talle üle 700 korra.

Jõlulaulude ajaloost

Esimese jõululaulu kohta on kroonikais teated aastast 129, kui Rooma piiskop Telesphous andis korralduse kanda see ette Kristuse sündimise päeva tänujumalateenistusel. Laulu pealkirjaks oli «Inglite hümn». Kuigi me ei tea “Inglite hümni” originaalviisi, on meil aimu selle laulu sõnadest, laulu refräänis kõlab inglite ülistus Jeesuse sünnile: “Gloria in excelsis Deo” (Au olgu Jumalale kõrges)

4. sajandi Roomast pärinevad ladinakeelsed hümnid nagu “Veni redemptor gentium” (Tule, rahvaste Lunastaja) ja “Corde Natus Ex Parentis” (Isa südamest sünnitatud). Viimast lauldakse mõnes kirikus tänapäevalgi. Üks esimesi teadaolevaid jõululaule on”Jesus Refulsit Omnium” (“Jeesus, kõigi rahvaste valgus”), mille kirjutas püha Hilary Poitier’st neljandal sajandil. Sel ajal olid jõululaulud kirjutatud ladina keeles ja neis oli oluline religioosne teema. Jõululaulude eesmärgiks oli levitada kristlikke õpetusi. 

11. sajandi paiku hakkasid paljud Euroopa heliloojad kirjutama spetsiaalseid jõululaule. Üldjuhul olid need ladinakeelsed surmtõsised kantaadid, litaaniad ja hümnid, millest tavalised inimesed aru ei saanud. Umbes 12. sajandil võtsid jõululaulud ilmalikuma pöörde. 13. sajandiks kujunes Assisi Franciscuse mõjul välja traditsioon luua jõululaule  emakeeles. Jõululauljad (christmas carols), kes esitasid jõululaule liikudes majast majja, ilmusid esmakordselt 14. sajandil ning see traditsioon kestis sajandeid.

Eestis hakkasid XIX sajandil avaldama jõululaulikuid eesti ajakirjanduse oluline arendaja Johann Voldemar Jannsen ning kooliõpetaja ja hilisem kirjastaja Friedrich Brandt. Ajavahemikus 1860—1900 on avaldatud tervelt 45 kogumikku, nii et lauludest meie esivanematel puudu ei tulnud. 

Jõulud olid Eestis nõukogude ajal peaegu 40 aastat ametlikult keelatud. Kuna siis ei võinud jõuludest rääkida ega laulda, kirjutati populaarsetele viisidele n-ö neutraalsed talveteemalised sõnad ja need laulud kõlasid rõõmsasti nii televisioonis kui raadios. Jõulude tähistamist lubati taas 1988. aastast. 1987. aastal alustasid Siiri ja Andres ning Viivi ja Oleg Sõnajalg oma avalikku esinemist eestimaa kirikutes. Ligi kahekümne liikmelise valgustajate ja helirezhissööride tiimi ning kaasaegse helitehnikaga ja arvutimuusikaga kristlikku popi esitav ansambel oli Eestis midagi uut.1988. aastal andsid nad välja esimese jõululauludega kassetti “Tulge kõik“, sellele järgnes 1990 “Laulan loojale hümni.” Legendaarne on ka ansambel Karavani jõululaulude kassett «Kauneid jõule» aastast 1988  

Brandt jõululaulik aastast 1886

Lugusid jõululauludest

Legend maailma ühe populaarsemast jõululaulust “Püha öö” räägib, et Austriast Oberndorfist pärit püha isa Joseph Mohr tahtis oma jõululaupäeva jumalateenistusel muusikat mängida, kuigi tema armastatud kiriku orel oli katki. Niisiis kirjutas ta luuletuse ja palus oma sõbral Franz Gruberil kirjutada sellele partituur, mis ei nõuaks orelit. Tõde on aga veidi vähem dramaatiline. 1816. aastal kirjutas katoliku preester luuletuse „Stille Nacht! Heilige Nacht!” viibides  palverändurite kirikus, kaks aastat hiljem palus ta Gruberil  kitarrimuusika kirjutada, laulu esitasid nad 1818. aasta jõuludel.Püha öötõlgiti inglise keelde 40 aastat hiljem piiskopliku preestri John Freeman Youngi poolt. Nüüdseks on laul tõlgitud enam kui 100 keelde.  2011. aastal kuulutati laul  UNESCO vaimse maailma kultuuripärandiks.

James “Haven” Gillespie kirjutatud lõbus lugu “Jõulumees on meie poole teel” esitati esmakordselt Ameerika laulja Eddie Cantori raadiosaates 1934. aastal.  Gillespie oli  laulukirjutaja, kes oli sattunud nii rahaliselt kui ka isiklikult rasketesse aegadesse. Ta sai kõne jõululaulu kirjutamiseks just pärast seda, kui oli saanud teada oma venna surmast. Esialgu lükkas ta selle töö leina tõttu tagasi. Kuid metroosõit, mis meenutas talle lapsepõlve koos vennaga, muutis ta meelt. Ta sai sõnad valmis 15 minutiga, seejärel kutsus ta appi helilooja John Cootsi, et kirjutada laul “Santa Claus Is Coming To Town“, millest sai 24 tunni jooksul pärast debüüti suur hitt.

Need on aisakelladkellad, mida kasutasid astronaudid Walter "Wally" Schirra ja Tom Stafford Gemini 6 pardal 1965. aasta detsembris.

Ehkki “Aisakell“ on üks populaarsemaid mittereligioosseid jõululaule, ei loodud seda algselt üldse jõuludeks. James Lord Pierponti poolt 1850. aastatel  kirjutatud laul oli algselt mõeldud tänupüha tähistamiseks. Laul oli inspireeritud linna väga populaarsetest hobukaarikuvõistlustest, sestap pole midagi imestada, et paljud originaalsõnad on tänapäeval teistega asendatud. Möödusid aastakümned, enne kui see populaarseks sais. «Jingle Bells» oli esimene pala, mida mängiti avakosmoses. Selle tembuga said hakkama ameeriklaste kosmoselaeva Gemini 6 astronaudid Tom Stafford ja Wally Schirra 16. detsembril 1965. Nad mängisid seda pardale smugeldatud suupillil ja kellukestel. Kes ei usu, võib minna Smithsoniani kosmosemuuseumi ja kaeda oma silmaga: mõlemad kuulsad instrumendid on seal ilusasti tulevaste põlvede rõõmuks tallel hoitud

Laulu  “Oh kuusepuu”, pärineb Saksamaalt 16. sajandist, mil Melchior Franck kirjutas rahvalaulu traditsioonist tuua koju väike kuusk, et kaunistada see ja asetada jõulusõime kõrvale. See kaunis traditsioon ja laul kolisid koos väljarändajatega Saksamaalt USA-sse. Kui jõulupuu toomine ja ehtimine 1800. aastatel levis, kasvas “O Tannenbaum” populaarsus.

1939.aastal lõi Chicago tekstikirjutaja Robert L. May jaemüügi- ja kataloogifirma Montgomery Wardi iga-aastase jõuluvärvimisvihiku jaoks põhjapõder Rudolphi tegelaskuju, sest tema tütar oli Lincoln Parki loomaaia hirvede järele hull. May sai Rudolphi hõõguva nina idee sellest, et ta vaatas oma kontori aknast välja ja mõtles sellele, kuidas jõuluvana suudab Michigani järve kohal udus navigeerida. Rudolphi lugu ei saanud maailmakuulsaks veel kümmekond aastat, kuni May õemees Johnny Marks kirjutas sellest muusikalise versiooni Rudolph, the Red-Nosed Reindeer” , mille laulis Gene Autry ja laul tõusis 1949. aastal edetabelite esikohale.

Erinevate maade jõululaule

Laulu “White Christmas” kirjutas Irving Berlin 1942. aastal muusikafilmile “Holiday Inn”. Teos võitis parima originaallaulu Oscari. Bing Crosby singel oli Billboardi edetabeli tipus 1942. aastal 11 nädalat ja naasis taas esikohale detsembris 1943 ja 1944. Guinnessi rekordite raamatu järgi ei ole Bing Crosby “White Christmas” mitte ainult enimmüüdud jõulu-/pühade singel USA-s, vaid ka kõigi aegade enimmüüdud singel alates salvestatud muusika tulekust, mida oli aastaks 2012 müüdud hinnanguliselt üle 50 miljoni eksemplari kogu maailmas.

“”Stille Nacht, heilige Nacht“” hoiab Guinnessi rekordit, kui ajaloo enim salvestatud jõululaul. Numbrid räägivad, et autoriõigustega on kaitsud üle 137 000 erineva versiooni laulust. Laulu on inspireerinud lugematuid artiste, kes kuuluvad erinevatesse žanritesse ja põlvkondadesse.

Enim mängitud jõululaul number on Mariah Carey “All I Want for Christmas is You”. Hitt ilmus 1994. aastal ja see on jõudnud esikohale enam kui 30 riigi edetabelites. Lugu on üle maailma müüdud 16 miljonit eksemplari. 2023. aasta seisuga hindas Associated Press laulu autoritasu tuluks 100 miljonit dollarit.

Iga laps Prantsusmaal teab laulu “Petit Papa Noëli”, mis räägib jõuluvana saabumisest lapse vaatenurgast, kes loodab palavalt, et jõuluvana ei unusta tema kingitusi.

Inglismaa tuntud jõululaul on “Deck the Hallsis“, kus pool tekstist on lihtsalt  fa la la la la la la la la. Meloodia pärineb Walesi uusaastalaulust 16. sajandist, sõnad lisati alles 19. sajandil.

Itaalia jõululaul  “Tu scendi dalla stelle” on üks vanimaid, mis on kirjutatud 18. sajandi alguses ja kirjeldab Jeesuslapse saabumist – tähistaevast alla külmale ja talvisele maale.

Traditsiooniline saksa jõululaul “O du fröhliche” See jõululaul on kirjutatud 19. sajandi alguses ja sellel on südantlõhestav taust: pärast seda, kui teksti autor Johann Daniel Falk kaotas oma seitsmest lapsest neli tüüfuse tõttu, asutas ta lastekodu hüljatud lastele ja pühendas laulu orbudele.

Uus-MeremaaA Pukeko in a Ponga Tree” on maoori versioon kaheteistkümne jõulupäeva tähistamisest. Pukeko on lind, kellele meeldib aega veeta pongapuudel – Uus-Meremaalt pärit sõnajalgadel. See on väga hea laul oma aju treenimiseks, jättes pähe kaksteist salmi, millest igaüks tugineb eelmisele. 

Austraalias tuntakse oma vesiooni laulust “Jingle Bells” Kuna Austraalias toimuvad jõulud suvel, siis jõuluvana hobuste ja saaniga ei sõida – ta kiirustab hoopis „through the bush in a rusty Holden ute“. A Holden on automudel. Nii et jõuluvana sõidab pikapiga, mis on väga praktiline, kui sul on kaasa vedada kingitusi. Ka plätud, õlut täis külmakastid ja grillimine on osa Austraalia jõuludest.

Igaüks, kes kasvas üles hispaaniakeelses riigis, on ilmselt tuttav  Ladina-Ameerika jõululauluga “El Burrito de Beléni“, mis jutustab loo sellest, kuidas keegi ratsutab väikese eesli seljas Petlemma, et näha Jeesuslapsi. Laulu salvestas esmakordselt Venezuela lastekoor ja seda on lihtne kaasa laulda ning selle järgi tantsida

Vaid kahekümne sõnaga jõululaul kahes erinevas keeles. Kui õpite hispaania ja inglise keelt, on see laul alustuseks ideaalne kombinatsioon. “Feliz Navidadi” kirjutas Puerto Rico laulja ja laulukirjutaja José Feliciano. 

Nigeeria jõululaulu “Betelehemu” Jeesuse Kristuse sünnist lauldakse joruba keeles, mis on üks Lääne-Aafrika piirkondadest. Laul võlgneb oma populaarsuse võlgneb Ameerika Morehouse College’is asuvale Glee Clubile, kus esitas laulu esmakordselt 1960. aastatel. Tänapäeval on “Betelehemu” osa paljude kooride repertuaarist üle maailma.

Vähetuntud on fakt, et Läti helilooja Raimond Paulsi imeilus hällilaul “Circenīša ziemassvētki”  filmist “Pikk tee düünides” on tegelikkuses hoopiski jõululaul.

2016. aastal valisid Klassikaraadio kuulajad läbi aegade kauneimat jõululaulu. Esikohale tuli Franz Xaver Gruberi “Püha öö“, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel“, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö“, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo. 

Alates 1995. aastast on igal aastal jõulueelsel pühapäeval viinud raadiokuulajad jõulumeeleollu Euroraadio jõulumuusikapäeva (Euroradio Christmas Music Day) maratonprogramm. Igal täistunnil algab uus otseülekanne mõnest Euroopa linnast, kontsertide kava on eripalgeline ja rikkalik.

Kellel on nüüdseks tekkinud tahtmine ise ka jõululaule laulda, leiab selleks laulikuid meie lehelt

Postitatud

Kaks jõululugu

Kaks jõululugu

Charles Dickensi “Jõululaul”

Charles Dickensi Jõululauluesimene trükk 1843

Charles Dickensi “Jõululaul” on siiani Inglismaa ja terve maailma üks armastatumaid jõulujutte. Raamatu peategelane, ihne ja ahne ärihai Ebenezer Scrooge, ei armastanud kedagi ega midagi peale raha. Jõulud olid tema jaoks lollus, heategevuses tema ei osalenud, kellegagi ei suhelnud ja oma kirjutajat kohtles hullusti. Ühel ööl aga külastasid teda kolm vaimu: Möödunud Jõulude Vaim, Praeguste Jõulude Vaim ning Tulevaste Jõulude Vaim. Nad näitasid Scroogele, millised olid tema jõulud olnud lapsena, millised võiks olla just praegu ja milline saab olema tema tulevik. Nagu ühele jõulujutule kohane, saab kurjast hea ja kurbusest rõõm.

Charles Dickensi “Jõululaulu” idee sai alguse Põhja-Inglismaalt, kui ta sõitis kõnelema Manchester Athenaeumi, mis oli omamoodi heategevusorganisatsioon töötavate vaeste jaoks – elanikkonna jaoks, kes oli suures osas harimatu, jõuetu, vabrikuomanike poolt ära kasutatud ja keda eirati. Dickens otsustas, et ta peab andma oma panuse nende probleemidega võitlemiseks.
Dickens kirjutas raamatu rahalise surve all vaid kuue nädalaga. Väidetavalt mõtles ta loo välja tundidepikkustel öistel jalutuskäikudel Londonis. Dickens pidi raamatu trükkimise eest ise maksma, sest tema kirjastajal ei õnnestunud selleks raha leida. Londoni elanikud kogunesid Dickensi isiklikku ettelugemisi kuulama, ostes päevadega ära esimese väljaande. “Jõululaul” ilmus esmakordselt 19. detsembril 1843 John Leechi illustratsioonidega ning esimene trükk 6000 eksemplari, müüdi läbi jõululaupäevaks.
 

„Jõululaulu“ esimese väljaande avaldamisel lasi Dickens oma 66-leheküljelise põhjalikult muudetud käsitsi kirjutatud käsikirja karmiinpunasesse nahka köita ja kullaga kaunistada ning kinkis selle siis oma sõbrale ja võlausaldajale – Thomas Mittonile, kelle nimi on kullagatrükitud raamatu kaanele. Käsikirja digitaalset koopiat saab täna näha Morgani raamatukogu ja muuseumi veebisaidil

Kuigi raamatust sai bestseller, Dickens sellega rikkaks ei saanud kuna Charles Dickens nõudis, et raamat sisaldaks arvukalt puulõiked ja oforte ning oleks hästi köidetud. Samuti nõudis ta ka, et ramatut peaks müüma väikese viie šillingilise hinnaga, et muuta see laiale publikule taskukohaseks. Raamat ei olnud tema jaoks osa isiklikust majandusplaanist, vaid kingituseks ja õnnistuseks kõigile inimestele.
Inglismaal polnud tollal autoriõiguste kaitset, mistõttu müüdi peagi palju raamatu piraatkoopiaid. Dickens andis vastutajad kohtusse, kuid kulutas vaid suure hulga raamatuga teenitud raha kohtuvaidlustele.
Dickens nimetas oma loo “Jõululauluks”, kuna ta eeldas, et loo jagamine toob inimesed kokku, nagu jõululaulude laulmine toob igal aastal perekondi kokku kogu Londonis. Tema laul oli ülistuslaul jõuluajale ja Ebenezer Scrooge’i lunastamisele. Hea laul peab sisaldama ka meeldejäävat refrääni, mida korratakse kogu aeg sobival ajal. Dickensi “Jõululaulus” on refrääniks kahtlemata Tiny Timi õnnistus: “Jumal õnnistagu meid kõiki!” See on refrään, mida on pärast “Jõululaulu” ilmumist korratud lugematuid kordi.
Dickensit loeti esimeseks kirjanikuks, kes tegi oma teose tutvustamiseks ettelugemise ringreise, nimelt luges ta Ameerika publikule “Jõululaulu”, kui ta külastas USA-d

Heinrich Hoffmann „Kolumats“

Raamatu „Kolumats“ autor saksa psühhiaater Heinrich Hoffmann rääkinud, et tahtis 1844. aaastal oma 3-aastasele pojale jõuluks raamatut osta, aga raamatupoes ei meeldinud talle ükski raamat ning nii otsustas ta oma pojale ise raamatu kirjutada ja pildidki juurde joonistada. See sisaldab kümmet illustreeritud ja riimis tekstiga lugu. Igal lool on oma kindel moraal, mis näitab, kui ohtlikud tagajärjed võivad olla, kui käitutakse vastuolus üldistele moraali- ja hügieeninormidele.

Mitmete õnnelike asjaolude tõttu säilis see originaalkäsikiri. See asub Nürnbergi germaani rahvusmuuseumis

Tuttavad, kes raamatukest nägid, soovitasid see trükis avaldada. Hoffmannil ei olnud mingit kirjanduslikku ambitsiooni. Lõpuks oli see tema sõber, kirjastaja Zacharias Löwenthal (hiljem Carl-Friedrich Loening), kes suutis Hoffmanni veenda raamatut avaldama. Raamatu esimene trükiväljaanne ilmus 1845. aasta oktoobris Maini-äärses Frankfurdis pealkirjaga „Naljakad lood ja naljakad pildid lastele vanuses 3–6 aastat“. Kirjastajate rõõmuks müüsidi esimesed 3000 trükieksemplari end nii hästi, et juba järgmisel aastal ilmus kolm uut trükki.

Alates 4. väljaandest (1847) on raamatu pealkirjaks „Struwwelpeter“ . Nimitegelane sai oma praeguse välimuse aga alles 1861. aastal. Sõna struwwel tähendab saksa keeles sassis, segamini, korratut ja kasutatakse karvade või sulgede kohta. Pärisnimi Peter oli sakslastel halvustava tähendusega, see tähendas vendade Grimmide 1838.a sõnaraamatu järgi rumalat, laiska, igavat, räpast inimest. Meil on tuntud kaardimäng Must Peeter, kus selle nimega on halb, kaotust põhjustav kaart.

Raamatu esimesed 4 trükki ilmusid pseudonüümi Reimerich Kinderlieb all, 5. trükk 1847. aastal ilmus autori pärisnime all. 1847.a avaldati raamat taani keeles, 1848.a inglise ja vene keeles. Enne autori surma 1894.a oli seda raamatut saksa ja inglise keeles müüdud umbes miljon eksemplari. Siinkohal võiks ka mainida, et ingliskeelse tõlke autoriks oli Mark Twain.

Eesti keelde on seda raamatut tõlgitud kaks korda, 1923.  ja 1982. aastal. Tõlked on mõlemad väga head, kuid hästi erinevad 1923. a väljaande nimi oli ” Kahupea Kaarel ehk lõbusad lood ja kentsakad kujud 3-6 aastastele lastele”. 1923.a tõlkija kasutas Endor Tendori varjunime. Kes selle taga oli, tänapäeval ei teata. Aga tundub, et seda teadis raamatu ilmumise ajal August Kitzberg. 1923.a 21.detsembri Päevalehe artiklis “Kirjanduslik jõululaud” kirjutab ta:

 „Raamat pajatab häile lastele hoiatuseks halbadest. Mina oleksin talle nimeks pannud “Sasipea” või “Sassispeaga Karla”, aga eks Endor Tendor tea seda paremini, tema suurema laste hulga isa kui mina.“

 

See tõlge on originaaltekstile sarnasem kui 1982. a Andres Ehini tõlge pealkirjaga „Kolumats“. 1982.a väljaande ilmumisega kaasnes inglipaanika. Nimelt oli sissejuhatava värsi 2 esimest rida algselt

Lapsed, olge paid ja head,
siis teil ingel paitab pead!

Teksti kohal oli autori illustratsioonidel ka ingli pilt. Raamat oli juba trükitud, kui keegi avastas, et nii tekstis kui ka pildil on lubamatu ingel. Andres Ehini abikaasa Ly Seppel on rääkinud, kuidas kirjastuse Eesti Raamat töötajad nääripreemiast ilmajäämise ähvardusel kodudest inglit likvideerima aeti. Tekstiingel asendati mammaga ja pildiingel tühja kohaga. Nii jäigi see lehekülg võrreldes originaaliga ebaproportsionaalselt lage. Väidetavalt olla mõned ingliga eksemplarid õnnestunud ka päästa.