Ahjualune – Juhan Kunder, 1985

Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta.
Seisis ka suur katel tulel, kus kes teab mitme talle liha sees varises.
Kokk istus kolde ees ja õhutas tuld.
Korraga tuleb ahju alt põranda seest väike mehike välja ja küsib:
“Armas sõber, anna ka mulle natuke hüva rooga maitsta! Kõht mul tühi ja süda vesine nagu kalapüüdjal.”
“Ei tohi anda, vastas kokk, “isegi suur pere ootamas.”
“Anna tilgake leentki! palus väike mehike uuesti.
“Noh, võta siis peale,” ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte.
Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla.
Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata!

Tekst raamatus on SUURTÄHTEDES.