Ainuke – Klára Jarunková

Slovaki lastekirjaniku Klára Jarunková noorsooromaan «Ainuke» jutustab neljateistkümneaastase koolitüdruku, seejuures vanemate ainukese lapse eluprobleemidest. Autori sõnade järgi oli teda ajendanud seda teost kirjutama mulje, et täiskasvanud suhtuvad laste ja murdeealiste noorte maailmaprobleemidesse liiga pealiskaudselt. Oma raamatuga tahab kirjanik näidata, et on vaja austada noort inimest, kes alati on isiksus, seejuures täiskasvanutel on elu juba paljud teravad nurgad maha hõõrunud, lastel aga on palju järsemad piirid valguse ja varju vahel, neil on palju raskem endaga toime tulla, kui nad põrkavad kokku ülekohtuga, ükskõiksusega või pettusega. See põhjustab neile sügavaid kannatusi, täiskasvanud on aga kogemuste najal karastatud ebameeldivuste vastu. Samuti on laste tunded, üleelamised tunduvalt eredamad, intensiivsemad kui täiskasvanuil. Raamatus ongi vaadeldud, kuidas reageerib elujuhtu-mustele neljateistkümneaastane tüdruk, kes pole enam laps, kuid mitte veel ka täiskasvanu, kelle hinges ja peas on segamini lapse ja täiskasvanu suhtumised.