Forsyte’ide saaga (1-3. osa) – John Galsworthy

Suurromaan «Forsyte’ide saaga» on Forsyte’ide perekonna kroonika. See talupoegadest põlvnev suguvõsa on oma esivanemailt pärinud suure sitkuse varanduste kogumisel. Et Forsyte’id oma elu peamist eesmärki näevad maiste varade kuhjamises, siis hoiavad nad kangekaelselt kinni ka kõigist kommetest ja viisidest, mis nende varanduste säilitamist aitavad kindlustada.

I köite «Varakas mees» peategelaseks on Soames Forsyte, kelles suguvõsa varaahnus ja kalkus on saavutanud haripunkti. Kõigi oma eemaletõukavate omaduste kõrval evib see mees siiski tugevat ilumeelt ja kosib täiesti varatu, kuid väga kauni Irene Heron’i.

II köide «Ühe Forsyte’i järelsuvi. Ahelais» avaneb kauni meeleolupildiga: vana Jolyon sureb, ümbritsetuna oma vennapoja Soames’i naise hoolitsusest. Ta pärandab Irenele teatava summa raha ja ta poeg, noor Jolyon, saab pärandi hooldajaks. Soames’i, kes kaua aega on elanud lahus Irenest, piinab igatsus viimase järele. Irene aga ei suuda võita oma instinktiivset vastikust endise mehe vastu. Hüljanud lootuse naist tagasi võita, nõuab Soames lahutust, süüdistades Irenet abielurikkumises Jolyoniga.

III köide «Ärkamine. Välja üürida». Saatuslik võlu, mida Irene evis Soames’i suhtes, elab edasi ka Soames-i tütres Fleuris, kes, juhuslikult tutvudes Irene pojaga, armub sellesse esimesest pilgust. Poiss vastab tüdruku kiindumusele kogu oma veel puutumata südamega, ent noored ei saa õnnelikuks: nende vanemate vaen elab edasi ja lahutab nad teineteisest.
Soames, kellele tütar on elu mõtteks, kannatab sügavalt. Pealegi ta naine petab teda ja kuigi see Soames’i väga tõsiselt ei kurvasta, riivab see ometi ta omandusvaistu.
Vanad Forsyte’id on nüüd kõik surnud, kõdunemas on teinegi põlv ja pealesõjaaegses rahutuses laostub kiiresti ka kolmas generatsioon.