Herodotos (u. 484 – u. 425 e.m.a.) on esimene kreeka ajaloolane, kelle teos tervikuna on meie päevini säilinud. See on üleminekuastmeks logograafialt tõelisele ajaloole.
Herodotos kirjutas joonia dialektis, teost nimetati “Historia” (originaalis “Histories apodeixis”), mis tõlkes tähendab “uurimus” (õieti “uurimuse esitus”), 2. saj. m.a.j. jagasid Aleksandria teadlased teose üheksaks raamatuks ja andsid neile raamatutele muusade nimed ning teos tervikuna sai pealkirjaks “Muusad”. Sissejuhatuses kirjutab Herodotos, et teose eesmärgiks on, “et ajaga ei kustuks mälust inimeste toimingud ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed teod, mis on korda saadetud nii hellenite kui ka barbarite poolt, eriti aga põhjus, mispärast nad omavahel sõdima hakkasid”.
– – – – –
Sisu:
IV raamat. Melpomene. Kuningas Dareiose sõjakäik sküütide vastu (1-144)
VI raamat. Erato. Pärslased vallutavad Kreeka saared. Sissetung mandrile. Maratoni lahing. Alkmaioniididest. Miltiadese surm (94-136)
VII raamat. Polyhymnia. Dareiose surm. Xerxes tuleb troonile (1-4)
Tessaallased lähevad pärslaste poole üle (172-174)
Hellenite kaitseplaan. Termopüülide kirjeldus (175-178)
Pärslaste rännak läbi Tessaalia Termopüülide ja Artemisioni alla (179-200)
Termopüülide lahing (201-239)
Kommentaarid
Saateks (tõlkija järelsõna)
Raamat ilmunud sarjas Klassikalised lood / Eesti Raamat
| Kaal | 110 g |
|---|---|
| Mõõtmed | 15 × 10 × 1 cm |
