Alfred Koort, esimene Eesti kutseline filosoof, ilmus seega õhtumaise mõtteteaduse loojangul. Ajal, mil tema kaalutles, kuidas uudsed mõttekäigud kõlaksid eesti keeles kõige arusaadavamalt, räägiti mujal juba kogu senise filosoofia ning isegi inimese ületamise vajadusest. Ei puudunud ka hääled, mis valge rassi eelseisvat hääbumist kuulutasid millegi endastmõistetavana. Minevikule orienteeritud suunitlus, Valgustusajastuni valitsenu, oli asendunud kindlalt sihiseadega tulevikku.
Üle poole sajandi on sellest möödas ja tulevikust räägitakse rohkem kui kunagi varem. Üksteise järel pudenevad sajandeid kehtinud väärtused rumalusest tingitud eelarvamuste hulka. Selline on asjade loomulik käik, minevik ei suuda antud juhul mingeid suuniseid anda. Niipalju ainult saab möödunust teada: kui tulevikku hakatakse ette valmistama liiga teadlikult, siis pole välistatud, et hiljem tuleb algusesse naasta. Tõendiks selle kohta on ka Alfred Koorti käsitlused, mis nüüd, aastakümneid pärast valmimist, on raamatuks koondatuna ilmunud.
Artiklid uue filosoofia tulekust Descartes’ist meie päevini.
Raamat sarjast Eesti mõttelugu
