Intervjuu vampiiriga” on Anne Rice’i esimene romaan, mis jutustab peategelase, vampiir Louis’ muutumisest vampiiriks ning tema eksistentsist surematu vereimejana. Kirjanik on öelnud, et vampiiriteema ja raamatu tooni lähtepunktiks sai tema viieaastase tütre Michele’i surm.
Romaan on kirjutatud kui intervjuu, mille San Franciscosse jõudnud Louis ajakirjanikule annab. Lugu saab alguse 200 aastat tagasi New Orleansis, kus venna surma järel sügavas masenduses vaevlev Louis kohtab salapärast Lestat’d, kes teeb temast vampiiri. Lestat õpetab Louis’d tapma, kuid too ei suuda inimlikust moraalist lahti öelda ning otsustab toituda inimeste asemel loomade verest. Louis hakkab tundma Lestat’ vastu põlgust, mis suureneb veelgi, kui Lestat teeb orvuks jäänud tüdrukust vampiiri. Viieaastane kaunis Claudia, kelle mõistus areneb, kuid keha mitte, hakkab Lestat’d samuti vihkama. Louis’s ja Claudias küpseb plaan minna otsima teisi endasuguseid, kes oskaksid vastata neid painavaile küsimustele…
Rice’i tegelased erinevad tavapärastest vampiiridest, kes kardavad küüslauku ja risti. Neil on väljapaistvaid võimeid ning rafineeritud maitse. Kuid eelkõige annavad sellised karakterid kirjanikule võimaluse läheneda moraaliküsimustele teise nurga alt: piir hea ja halva, õige ja vale vahel hägustub: inimlikud ideaalid, tunded ja tabud kaotavad tähenduse ning järele jääb küsimus sellest, mis on elu, kui surma pole.
… Neli aastat ei olnud ma inimverd maitsnud, neli aastat ei olnud ma inimest tõeliselt tundnud, ning kuulsin, kuidas tema süda peksis sellises hirmsas rütmis, ja milline süda – mitte täiskasvanud mehe või looma oma, vaid kiire, visa lapsesüda, mis peksis üha kiiremini ja kõvemini, keeldudes suremast, peksis nagu väike rusikas, mis peksab vastu ust, kisendades:
«Ma ei sure, ma ei sure, ma ei või surra, ma ei või surra…»
Tõusin jalule, hambad vist ikka tema kaelas kinni, tema süda kiirendamas minu südamelööke, ilma et lakanuks löömast; rammus veri voolas minu jaoks liiga kiiresti, tuba pöörles…
