Isade maa – August Gailit, 1996

August Gailiti kuulsa Vabadussõja-ainelise romaani uustrükk täpselt pool sajandit pärast eelmist. Vaidlusist selle kiidetud ja laidetud, keelatudki teose ümber kõneleb selle järelsõna “Kunst ja Vabadussõda”, väites kokkuvõtlikult, et: “”Isade maa” hoiab teed tõele valla kahel viisil: esiteks sellega, et esineb kunstiteosena, teiseks sellega, et kunstiteosena esitab riigi rajamise suurt ja enneolematut tegu. “Isade maas” on teoksil kunst ja teoksil riik.” August Gailit ise ütleb Paap Meeme suu läbi: “Teostasime hullumeelse luuletaja unistusi rindel, kirjutasime tääkidega eepost ja sõnastasime kuulidega värsse, veetlevamaid ja kaunikõlalisemaid kui seda on osanud teha ükski enne meid. /…/ Pole võimalik, et tegu hääbuks, see elab edasi läbi ruumi ja aegade, tegu on surematu nagu päike ja tuul…”.

See romaan on põiming traagikast ja koomikast, mis näitab, kuidas nii tõsistes oludes, kui seda on sõda, leidub ometi põhjatu palju humoristlikku.