Kaheksa kellalööki – Rihhard Iher

«Kaheksa kellalööki» on ajalehe «Eesti Sõna» 1943. a. romaanivõistluse auhinnateos, mis ilmus samas lehes järjejutuna. Lugu käsitleb teravalt poliitilisi seiku gümnaasiumi lõpuklassi jõudnud õpilaste ja Lõuna-Eesti väikelinna elanike üleelamistest alates Nõukogude armee sissemarsist Eestisse 1940. aasta kevadel – päevast, mil Tallinnast ega riigist enam välja sõita ei saa, mil algab varjamatu ning varjatud heitlus kahe moraali, kahe maailmavaate, kahe mentaliteedi, kahe riigikorra vahel. Väikeriigi kodanikud on olnud demokraatlikud, seadusekuulekad, kaasinimeste suhtes lugupidavad, üles kasvanud põhimõtteliselt piibellike eetiliste hoiakutega. See kõik ei sobi suurriigile, kust tuldi saama maid, baase, võimutäiust, kaupa, hooneid, kust tulijate jaoks on kohapealne inimene üksnes tööriist või – tööriistaks sobimatuna – vaenlane, kes tuleb hävitada.