Eesti rahva eepos «Kalevipoeg» on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.
E. Nirgi järelsõnast:
««Kellel siis himu on «Kalevipoega» lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. «Kalevipoeg» olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud.» Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, «Kalevipoja» rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa «rahvastle vangla» Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti «alamrahva» rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist.»
Illustreerinud Evald Okas.
